Jõks kukutati parlamendis õiguskantsleri kohalt

Jõksi jätkamise poolt hääletas 36 ning vastu 56 riigikogu liiget.

Vaatamata hääletamise salajasusele oli teada, et Jõksi jätkamist toetasid põhimõtteliselt Sotsiaaldemokraatlik erakond, Rahvaliit, Isamaa ja Res Publica Liit ning rohelised. Jõksi kandidatuuri vastu oli Keskerakond ning seda ei soosinud Reformierakond, kes viimasel hetkel siiski teatas, et annab saadikutele hääletamisel vabad käed.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru sõnul ei tulnud Jõksi läbikukkumine ilmselt kellelegi üllatusena. „Ka presidendile mitte, kes konsultatsioonide kaudu oli parlamendi seisukohtadega hästi kursis," sõnas Aru. Tema hinnangul sai Allar Jõksile saatuslikuks liigne populism ja tugevamate kandidaatide silmapiiril olek.

Sotsiaaldemokraadid arvavad, et Allar Jõks on seitse aastat teinud tööd nii, nagu põhiseadus temalt nõuab ja nii nagu ta seda ametipostile asudes lubas. "Kellelgi peab olema õigus parlament korrale kutsuda ja seda nelja aasta vältel. Sisuliselt ei ole jätkunud julgust välja öelda, et Jõksi puhul segab üht või teist poliitikut just sõltumatus," ütleb Eiki Nestor, „välja käidud sobimatuse põhjused on otsitud või lausa naeruväärsed." SDE on pettunud, et siiani ei ole toimunud sisulist debatti, millist õiguskantslerit meie riik vajab.

Keskerakond on teatanud, et nemad toetavad hoopis Ülle Madiset õiguskantsleri kohale, kuid Madise ei ole kandidaat.

Ettepaneku nimetada Jõks ametisse ka järgmiseks 7 aastaks tegi president Toomas Hendrik Ilves. Saadikud hääletasid presidendi ettepaneku poolt või vastu.

Põhiseadus eeldab, et õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet Riigikogu, Valitsuse ja KOV õigustloovate aktide üle. Õiguskantsler ei tohi lähtuda poliitilistest jõujoontest. Valijate jaoks on õiguskantsler mitte paragrahvide lugeja vaid riivatud õiglustunde kaitsja.

Loe ka Indrek Tarandi arvamuslugu samal teemal: "Pärast kaklust. Aga rusikatega!"