India immigrandid Eestisse
Briti ajaleht Daily Mail kirjutas paar nädalat tagasi, et 20 000 India kodanikku soovivad Suurbritannia viisat, 7000 tahab minna Saksamaale ja 3000 Prantsusmaale. Eestisse soovib tulla 19 indialast. Tegu on kvalifitseeritud spetsialistidega, kes saaksid Euroopasse tööle vastutasuks kasulikele eksporditehingutele.
19 pole suur arv. Aga kui soovijaid oleks 1900? Kas Eesti peab nad igal juhul vastu võtma?
Euroopa Liidu ja India vaheline vabakaubandusleping sai alguse Euroopa Komisjoni endise kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni ajal 2007. aastal. Selle allakirjutamist oodatakse käesoleva aasta keskel. Euroopa Liidu riigid väljastaksid Indiale 35 000 – 50 000 viisat vastutasuks umbes nelja miljardi euro suurusele lepingule.
Euroopa Liidu kaubandusvoliniku Karel De Guchti kõneisik John Clancy vastas Ekspressile Euroopa Komisjoni esinduse kaudu Eestis: “Vastab tõele, et Euroopa Liit ja India peavad läbirääkimisi teenuseid esitavate töötajate ajutise ümberpaigutamise üle. Sellised sätted on iga Euroopa Liidu poolt sõlmitava vabakaubanduslepingu lahutamatu osa ning need ei ole niivõrd olulised mitte meie kaubanduspartneritele, kui just paljudele Euroopa ettevõtetele. Iga kohustus, mille Euroopa Liit võtab, on vastastikune ning aitab sel viisil Indias tegutsevaid Euroopa Liidu investoreid ja teenusepakkujaid, kas või sellepärast, et see aitab neil võtmeisikuid üle viia oma esindustesse välismaal.”
Meedias hiljuti esitatud numbrite kohta ütles John Clancy, et seni pole veel otsustatud, kuidas India immigrante riikide vahel jagama hakatakse. Selle üle läbirääkimised alles käivad.
Ent mida leping siis Eesti jaoks ikkagi tähendab?
Eestis kehtib sisserände piirarv, tänavu 1008 inimest. Kuid kvoot ei puutu asjasse, kuna lepingu alusel saabuvatele isikutele antakse viisa ja nende arv pole piiratud.
Nii et kui Eestisse soovib elama asuda rohkem kui 19 indialast, ei teki neil takistusi. Lühiajaliseks töötamiseks võib anda viisa kuni kuueks kuuks aasta jooksul. Töötada võib ainult teatud erialadel või töödel, mõnel juhul kehtib ka palgakriteerium.
Kui Eestis tahetakse olla rohkem kui kuus kuud aastas, tuleb taotleda elamisluba. Tingimuseks on see, et vastava oskuse ja kvalifikatsiooniga töötajat pole võimalik Eestist leida.
Elamisluba välislepingu alusel on aga erand. Euroopa Liidu sõlmitud välislepingus peab sisalduma konkreetne säte, et India kodanikel on õigus Eestisse elama asuda. Sel alusel väljastatud elamisloa omanikul peab olema äraelamiseks piisav legaalne sissetulek, ta võib siin ka töötada.
Samas pole Eestil kohustust viisa või elamisloa saanud välismaalast tööga kindlustada. Vastupidi, kui välismaalane ei suuda end ülal pidada, tunnistab riik tema elamisloa või viisa kehtetuks ja ta peab lahkuma.
Indialaste teel põhjamaisesse paradiisi, tulevasse Euroopa rikkuselt viiendasse riiki, on veel üks seadustest tulenev takistus. Siia ei saa tulla igaüks, vaid ainult need, kes liiguvad ühest riigist teise sama ettevõtte sees.
Lõpuks tuleb arvestada, et iga Euroopa Liidu liikmesriik võib ise otsustada, kas ta annab konkreetsele välismaalasele viisa või elamisloa. Nii et mingit kohustust 19 indialast vastu võtta Eestil pole.
