ILVES TÕUSIS JA LÄKS ÄRA: kommentaar kohapealt Juku-Kalle Raidilt ja Krister Pariselt

 (13)
                 

Põhjus oli lihtne... aga taust?


President Toomas Hendrik Ilves tuli Venemaalt, Hantõ-Mansiiskis toimuvalt soome-ugri rahvaste 5. maailmakongressillt enneaegselt tulema - tõusis keset kõnet püsti ja läks minema. Põhjus lihtne - Vene föderatsiooni riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov esines Eestit laimava kõnega.

Presidendi pressiesindaja Toomas Sildami telefoninumber oli välja lülitatud ja algul ei olnud teda isegi Presidendi käsundusohvitseri kaudu võimaik tabada. Nüüdseks on Ekspress saanud Presidendi kantseleilt järgmise ametliku kommentaari:

"Kõige selgem ja täpsem kommentaar toimunule on president Ilvese püstitõusmine ja lahkumine saalist."

Kuid Ekspressil Hantõ-Mansiiskist siiski veidi enam informatsiooni:

Juku-Kalle Raid, rahvusvaheline vaatleja, Keskusi peatoimetaja

Viibib kohapeal

Konstatin Kossatšov esitas oma ettekandes valelikke tõlgendusi pronksiööst, võrreldes muuhulgas Dmitri Ganini hukkumist maride liidri Vladimir Kozlovi läbipeksmisega. Sellise laimu ja eestlaste solvamise peale tõusis püsti mitte ainult Ilves, vaid kogu Eesti delegatsioon.

Kossatšov ütles lausa, et Eestis tapetakse Vene inimesi. Kui Ilves ja kogu Eesti delegatsioon, sealhulgas ka Marina Kaljurand, püsti tõusis, aplodeerisid kõik ugrilased. Paigale jäi Ivi Eenmaa, kes teatas kõnepuldist, et temal on kahju nõnda ebakorrektse ja tõele mittevastava, et mitte öelda rumala sõnavõtu pärast, millega härra Kossatšov rikkus ära kogu ürituse. Ka seda saatis paigalejäänud ugrilaste tormiline aplaus.

Aga: Kossatšov hiilis juba eile ringi, nägin teda kogu aeg: kord siin nurgas, kord seal nurgas midagi kellegagi sosistamas. Mind üllatab, et selline mees imbus Vene valija raha eest siia. Selge on üks: see mees eelistab skandaali dialoogile. Kui presidendid vahetasid eile viisakusi, ja täna oli toimus selline asi, tuleb mul vaid üks mõte: nad mängivad mängu „hea politseinik ja halb politseinik".

Minu kokkuvõte asjale on selline: soovitan mitte välja teha. Kui ma olen venelastega siin suhelnud ja Kossatšovist rääkinud, siis küsivad nad mult: kes see veel on? Teda ei tunne mitte keegi, ta on suhteliselt mõttetu mees. Ja mida kuradit teeb ta soomeugrilaste kongressil? Tema eesmärk oli üks - eestlasi kottida. Aga selline on olnud Venemaa ajalugu läbi aegade - see kahepalgelisus. Alustame kasvõi Stalini vastuvõttudest. Päev pärast suurt ja viisakat banketti toimub suur rünnak. Aga kordan: inimest, kes räägib tõsimeeli, et Pronkssõdur saeti kolmeks tükiks, ei tasu tõsiselt võtta. Ja siit kohapealt vähemalt on näha, et muu maailm ei võta ka.

Kogu selles asjas ei mitte midagi üllatavalt - piltlikult on linnast tehtud Potjomkini küla. Ühtegi kõrtsi minna ei saa. Kohalike hoiab ära miiltis. Nendega ei saa kohtuda. Ühe delegaadi kohta on 3,5 miilitsat, kui me arvestame, et delegaate on 1000 inimest ja ametlikult välja öeldud on see, et miilitsaid on 3500. Ja nad takistavad seda, et ükski kohalik elanik ei saaks mitte ühegi delegaadiga kohtuda. Üks kohalik, kellega mul rääkida õnnestus, ütles, et ööl enne meie saabumist asfalteeriti veel tänavaid. See linnake, kus me oleme, asub Irtõšši jõe ääres. Vahetult enne meie saabumist aeti sadamast kõik armetud paadid minema. On see Potjomkini küla või mis? Muide, delegaatide kohvikus ei müüda hommikul mitte õlut, vaid viina. Ugrilased seda ostma ei kipu, vähemalt hommikul.

Tagasi poliitika juurde: Vene poliitikute jutu taga on alati teine maailm. Nad räägivad üht ja mõtlevad mitte lihtsalt teist, vaid absoluutselt teist asja. Meie poliitikute asi on ära mõistatada - mis asi see selline on.

Ilvese-Medvedjevi kohtumine: midagi sisulist ei juhtunud, peale kohtumise enda. Siiski, loota ju võib, et mingi murrang võib tulla, sest varem ei olnud ju isegi kohtumisi. Aga suhtuksin sellesse ettevaatlikult.

Mõnes mõtte on see ilgelt tüüpiline. Kui keegi kujutab ette, et Kossatšjov ronis ise omal initsiatiivil pulti ja hakkas "maailma parandama" - siis see ei vasta absoluutselt tõele. Niigi arglikele soomeugrilastele tuleb märku anda - ei ole siin midagi, saage aru, kes on peremehed. Ja see, et Ilves rääkis inglise keeles ja mulgi kuues, seda siiski ei muuda.

 


Krister Paris, ERR

Varem kohapeal, tänaseks juba Moskvas

Loomulikult on meie presidendil õigus oma nägemusele sündmustelt. Ja muidugi, võibki arvata, et tegu oli ette välja mõeldud provokatsiooniga.

Aga - kui meie president rõhutas kohtumisel Medvedjeviga vajadust dialoogiks ja Eesti püstitõusmine oli pärast seda üks avalduse tegemise vorme, kuidas oma seisukohti väljendada, siis ma arvan et - püstitõusmine ei eita kuidagi dialoogile kaasa.

Pigem tuleks toetada Ivi Eenmaad, kes pärast eestlaste lahkumist püsti tõusis ja kõne pidas.

Tõsi, sellise paarisrakendina - üks tõuseb ja lahkub ning teine peab pärast seda kõne - võis see tandem ju päris hästi töötada. Ja muu maailma meedias meie jaoks head kajastust leida.

 


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 13 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Ekspress - viimased uudised
Homses Ekspressis: Swedbanki kaks töötajat said ühe tehinguga pururikkaks
Edulugu algas swedbankist: Roman Loban, ainus eestimaalane, kes on ostnud Prantsusmaal jalgpalliklubi. (mensual.prensa.com)
“Oleg Smoli üks tuttavaid ja endine alluv ja kolleeg oli Roman Loban. Nimetatud isikuga töötas Smoli koos Swedbankis.
Kellest saab uus Köler Prize’i laureaat?
Väikesed draamad: Marko Mäetamme installatsioonis, laest alla rippuvates “kodustes roimades”, leiavad nunnud nukud oma lõpu küll uppudes, küll lämbudes.
Teet Veispak tutvustab teist korda väljaantava kunstiauhinna nominente.
TÄISMAHUS: Google’i tänavavaade tekitab elevust ja hirmu
Viru väravad arvutiekraanil Google’i tänavavaates ja täies ilus. Foto: Tiit Blaat
Inimesed pole rahul, et Google’i uus rakendus Street View näitab kogu ilmale nende koduhoovi.
Toobali-Tuiksoo kaasus oli algusest lõpuni prokuratuuri möödalask
Selleks ajaks, kui kaitsepolitseinikud Keskerakonna peakorteri läbi otsisid, pidanuks uurijaile olema juba selge, et kohut mõjuvõimuga kauplemises veenda ei õnnestu. Foto: Ilmar Saabas
Riigiprokuratuur on kõigest paari kuuga suutnud kaotada usaldusväärsuse poliitilise korruptsiooni uurijana.