Hull olukord - liiklussurmade arv on tänavu kasvanud 73 protsenti!
Aasta alguses kinnitas staažikas liiklusjuht, nüüd juba manalamees Hellat Rumvolt Ekspressile, et Eesti liikluses pole pärast teist maailmasõda nii head aastat olnud. Paraku kulus vaid neli kuud, et pilt muutuks.
Möödunud aastal hukkus liikluses 78 inimest ehk vähem kui kunagi varem pärast 1945. aastat ning maanteeametis oldi juba mures: kas 2011. aasta saabki enam sama hea tulla? Paraku selgus, et nad ei muretsenud asjata.
2010. aasta saladus on masu. Liiklustihedus oli väiksem kui 2009. aastal, ja kui vähem sõidetakse, on ka õnnetusi vähem. Maanteeameti nõunik Villu Vane ütleb, et liiklussurmade “trend on muidu hea”. Veel 2006. aastal hukkus liiklusõnnetustes 204 inimest. Ent tänavune statistika näitab taas vajadust kõva käe järele, kes liikluses korra majja lööks. Nii nagu 2007. aastal tegi siseminister Jüri Pihl.
Liiklussurmade vähendamiseks teostas Pihl võimsa manöövri ehk “paigutas ressursid ümber” – nädala jooksul kahekordistati maanteedel politseipatrullide arvu ning kihutajaid hakati arestimajja viima. Samuti andis Pihl korralduse karistada karmilt lahtise turvavööga sõitjaid. Need meetmed mõjusid – 2008. aastal sai liiklusõnnetustes surma 132, aasta hiljem vaid 100 inimest.
Samuti kahanes pärast 2007. aasta jaanipäeva järsult joobes juhtide arv. Viimase aasta jooksul aga muutub langus järjest aeglasemaks. Vane hinnangul on vaja “uut matsu”, mis paneks selle kõvera “silmale meeldivalt kukkuma”.
Siseminister Pihli kunagine nõunik Jarmo Laur ütleb, et toonane taktika oli lihtne: “kontroll peab olema selline, et inimene võib vahele jääda.” Patrullide kõrval on palju kasu ka kiiruskaameratest – nii on kadunud üks suurimaid surmalõkse Tallinna-Tartu maanteel Ussisool.
Avariisid on tänavu isegi vähem, ent need on rasked. Liiklussurmade arv kasvas just kahes õnnetusteliigis – liikuvate mootorsõidukite kokkupõrkes hukkus esimese kolme kuuga 13 (mullu 11) inimest ja auto alla jäi 6 jalakäijat (mullu ainult 1). Aasta algul toimus mitu rasket kokkupõrget sõiduauto ja veoki vahel – ning üldjuhul mitte veokijuhi süül. Sarnaselt Eestiga juhtus ka Soomes sel talvel palju kokkupõrkeid veokitega. See on märk, et majandus hakkab elavnema ja toob kaasa ohvrite kasvu.
Samuti tekitas karm talv maanteede serva kõrged vallid – see vähendas teelt väljasõite, ent põhjustas laupkokkupõrkeid. “Inimesed oleks teelt välja sõitnud ja ehk ellu jäänud…” oletab maanteeameti peaspetsialist Sirje Lilleorg. Statistikast nähtub, et enamik hukkunud jalakäijatest olid tegusas keskeas inimesed aastates 35–60, külm ja lumerohke talv hoidis pensionäre kodus ning säästis nende elusid.
Endine siseminister Marko Pomerants annab mõista, et liikluses toimuv on otseselt seotud ühiskonna rikkusega. “Oleks vaja rohkem patrulle välja panna, rohkem järelevalvet teha, aga see sõltub, kui palju oleks meil maksumaksjatena võimalik sinna panustada. Kui olemasolevaid mehi rohkem piitsutada, võib asi lõppeda sellega, et nad ütlevad: “Valvake ise oma liikluse järele, meil muudki tööd teha!””
Pomerants annab omad soovitused: liikleja olgu ise ettevaatlik (rattur pangu kiiver pähe!); autojuht arvestagu, et jalakäija on temast nõrgem; kui keegi näeb, et keegi plaanib purjuspäi liiklusse sukelduda, siis sekkugu! “See on kompleksne,” teab Pomerants.
Villu Vane on viimastel päevadel ringi sõites tähele pannud, et olukord teedel on täitsa hull. “Mu meelest on väga palju nn poolsegaseid, kes mõttetult kupatavad ja imelikke manöövreid teevad, olete ehk tähele pannud? See on küll igale kevadele iseloomulik, aga tänavuste liiklussurmade kasvu taustal ei tahaks olukorda käest lasta,” ütleb Vane.
