Euroopa Rohelise pealinna "isa" Jüri Ratas: Idee kasvatab Eesti tuntust

Milliseid emotsioone tekitas asjaolu, et teid nimetati kogu saalis kuuldes kaks korda Euroopa Rohelise Pealinna algatuse „isaks"?

Kui ma ütleks, et mitte mingisuguseid, siis kindlasti see nii ei oleks. Loomulikult see tekitas meeldivaid tundeid, aga tundeid just selles osas - tegelikult paljud ka rõhutasid - et see on Tallinnas, Eestis sündinud üle-euroopaline idee. See tekitas sooje tundeid.

Millist kaalu omab see kogu Eesti jaoks?

Ma arvan, et ajaloolises perspektiivis see kaal võiks tõusta. Võib-olla täna pole seda nii palju Eesti avalikkusele, Eesti meedias tutvustatud. Ma usun, et pole eriti palju neid ideid, mis on sündinud Eestis ja kasvanud üle-euroopaliseks. Euroopa Rohelise Pealinne idee just selline on. Ma väga loodan, et ka aastal 2025 konkureeritakse selle tiitli pärast ja ka siis nimetatakse seda, et see idee sündis Tallinnas, Eestis. Nii, nagu me täna ütleme, et Euroopa kultuuripealinna idee sündis Kreekas läbi toonase Kreeka kultuuriministri. Aasta oli siis 1983.

Siin olid täna koos esindajad kõigist Euroopa riikidest. Kas võis olla ka neid, kes kuulsid esmakordselt sõna Tallinn või Eesti, või kelle teadvusesse see jõudis?

Ma arvan, et võib-olla sõna „Tallinn" võis olla selline, mida mõni kuulis esimest korda, aga sõna „Eesti" -  vaevalt küll.

Aga tegelikult see idee kannab ka laiemalt kui Euroopa Liit, sest me täna nägime kandidaatide seas ka Oslot ja Norra ei ole Euroopa Liidu liige. Ma usun, et see kindlasti aitas kaasa Eesti tuntusele. Idee on sünnist saati Tallinna linna ja Eesti panus Euroopale, see ei ole kunagi olnud mõeldud nii, et Tallinna linn peaks kohe saama Euroopa Rohelise Pealinna tiitli. Kuigi tulevikus kindlasti.

Kas Tallinn ei peaks püüdlema selle tiitli poole?

Tallinn peaks iga päev selle tiitli poole püüdlema. Võib-olla isegi mitte tiitli, vaid mõistliku ja säästva elukeskkonna poole ja kui läbi selle tuleb selline vääriline auhind, siis see on vahva.

Mida selleks tuleks Tallinna linnas teha?

Ma arvan, et kõigepealt tuleks läbi planeeringute saada koostööle Tallinna lähivallad. Teiseks pean väga tähtsaks transpordiküsimusi. Meil on küll olemas Harjumaa ühistranspordikeskus, aga näiteks inimesed, kes tahavad 18. bussiga sõita Pärnu maantee Maksimarketisse, seda täna teha ei saa, sest buss pöörab 800 meetrit enne Maksimarketit tagasi, sest seal lõpeb Tallinna piir.

Mis veel saab teha - ka sisemine planeerimine on oluline, siit edasi võime rääkida prügimajandusest ja rohealadest, mida tuleb arendada. Aga kindlasti see ei tähenda, et meil oleks vaid puud ja rohelised murulapid. See on laiem küsimus, see on ühistransport, õhu kvaliteet, vee kvaliteet, müra küsimused - tänases Euroopas on need küsimused väga aktuaalsed. Ka paljud esinejad ütlesid täna, et see on idee, mis on tervik. Selles ehk ongi selle väärtus, see, miks ta sai reaalsuseks.

Mis Tallinnal oleks kõrva taha panna sellest, mis me siin kuulsime ja nägime?

Me peame olema julgemad ja kindlamad oma ideedes. See kannab Euroopas.