ELi ACTA raportöör astus tagasi: „Ma ei võta sellest maskeraadist osa!”

“Soovin kõige mõjuvamal võimalikul viisil lahti öelda selle lepingu allkirjastamiseni viinud protsessist: kodanikuühiskonna organisatsioonide väljajätmisest, läbirääkimistest algusest peale puudunud läbipaistvusest, selgitusteta teksti allkirjastamise edasilükkamisest, Europarlamendi nõuete ignoreerimisest, mida meie kogu mitmel korral tõstatas,” vahendab Eesti Interneti Kogukonna koduleht Arifi sõnu, viidates Numerama artiklile.

Ka ei meeldinud raportöörile see, kuidas lepet läbi suruda sooviv Parlamendi paremtiib tegi ennenägematuid manöövreid, et kiirendatud ajakava abil avaliku arvamust ignoreerida.

“Kõik nõustuvad, et ACTA on probleemne, kas siis tema mõju tõttu tsiviilvabadustele, viisi pärast, kuidas ta interneti teenusepakkujaid vastutama paneb, tema mõjude pärast geneeriliste ravimite tootmisele või geograafiliste tähiste kaitse vähesuse tõttu,” ütles Arif.

Leppel võivad tema sõnul olla inimeste elule laiaulatuslikud tagajärjed, kuid sellegipoolest tehakse kõik, et Euroopa Parlament sellesse sõnaõigusega ei sekkuks. „Seetõttu soovin täna seda raportit üle andes anda selge signaali ja hoiatada avalikkust vastuvõetamatu olukorra eest. Ma ei võta sellest maskeraadist osa.”

Eesti Interneti Kogukonna juhatuse liikme Jaagup Irve sõnul on Eestil olemas reaalne valik leppele mitte alla kirjutada.

„Osaliselt tänu meie protestidele ja osaliselt tänu ministeeriumi avatud suhtlemisele oleme täna jõudnud olukorda, kus lepe, mis oleks pidanud valitsuses lihtsalt läbi minema, läheb siiski riigikokku arutlusele. Seda erinevalt näiteks Poolast, kus väideti, et riigil pole võimalik leppest taganeda. Hoolimata laiaulatuslikest protestidest allkirjastati lepe jõumeetoditel,” ütles Irve.

Täna on lisaks Eestile ACTA allkirjastamata ka Saksamaal, Hollandis, Küprosel ja Slovakkias. Lisaks liikmesriikidele peab oma lõpliku sõna ütlema ka Euroopa Parlament, mille võimuses on lepe peatada.