Elame nüüd palju uhkemas korteris kui naabrid!
Me kukkusime väga kõrgelt alla, üks vend hukkus, kuid neli meist jäi alles. Selle paugu peale tuli ka üks suur naaber vaatama, mis juhtus. Ta ehmatas ära ja ei osanud meiega midagi peale hakata. Nii pisikesed olime...
Pisar silmas, ei jäänud tal muud üle kui meile uus korter nuputada. Lootuses, et see meile sobib. Ja nii me saimegi uue, ajalehtedega soojustatud korteri, mis õnnestus lõpuks pärast mitmeid ponnistusi meetri jagu vanast eemale üles riputada.
Emme ja issi lendasid ja lendasid terve öö, aga meid ega korterit ei olnud. Meie istusime hirmvakka, ei julgenud piuksatadagi.
Kuid loodus on imeline... Järgmisel päeval muutus tühi kõht väljakannatamatuks ja lõpuks hakkasime appi hüüdma. Ja oh seda rõõmu... emme ja issi leidsid meid veidi vana korteri kõrvalt elusa ja tervena...
Nüüd oleme jälle kõige õnnelikum pääsupere ja õhtuti võib tulla kuulama, kuidas me siutsume ja ajalehtedega krabistame!
Ilusat suve!
Pääsulapsed tänavad lahket Kädi Risti Märjamaa lähistelt
