Põhiprobleem on aga hoopis mujal.

Tüüplahendusest keerukama konstruktsiooni – praegusel juhul akustilise ripplae projekteerimisse ei kaasatud vajalike oskustega spetsialiste. Tellija suhtus kergekäeliselt enda poolt paigaldatud akustiliste seadmete ja konstruktsioonide parameetrite analüüsi, mis kokkuvõttes viis lae allakukkumiseni.

Tellija ei suuda teha äriplaanile reaalset ajagraafikut – talle tundub, et tema viivitused ning möödalaskmised peab kompenseerima projekteerija ja ehitaja. Sellises olukorras soovib ebakompetentne tellija reeglina vastutuse delegeerida ning reeglina satub sellega löögi alla ehitaja, kellele esitatakse ahvatlev ettepanek “võtmed kätte” hankele. Sellega kaasneb ühine kujutelm, et lõpptulemus on kiirem, kvaliteetsem ja odavam.

Ehitaja kohustus on ehitada kvaliteetselt talle edastatud tööprojekti alusel, kuid Solarise juhul kohustati ehitajat samaaegselt ehitamisega projekteerima, mis on selgelt üle ehitaja kompetentsi käiv tegevus. Arhitektuursed ning tehnilised lahendused on ehitusprojektis, mille koostab vastavate oskuste ja kogemustega projekteerija, ning ehitada saab ainult tervikuna valminud tööprojekti alusel.

Ehitise omanik peab mõistma, et tema vastutab lõpptulemuse eest, tema otsused ja valikud on määrava tähtsusega. Ehitise elukaare kogukuludest moodustab ehitusmaksumus ainult 1/6 ja ehitusprojekti koostamine alla ühe protsendi. Seda kõike arvestades on ehitamine ehitusprojekti järgi omanikule odavaim ning ohutuim.

Mauno Inkinen
Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektor