Arengufondi majandusekspert Marek Tiitsi sõnul on maailma majandusfoorumi 8. IT-raport kõige laiaulatuslikum analüüs IT rollist majanduses ja ühiskonnas, mis hõlmab 134 riiki. Tiits, kes seisis ka Arengufondi enda hiljuti valminud IKT seireraporti taga, kinnitas, et need langevad paljuski kokku.

Kui vaadata, kes on edetabeli esimesed 20 riiki, siis leiame sealt 12 Euroopa riiki. Esikoht kuulub Taanile, teine koht Rootsile, sekka vahele tulevad USA ja Singapur, tabelit jätkavad Šveits, Soome, Island, Norra, Madalmaad.

Tiits märkis, et Eesti on ainuke uue Euroopa riik tabeli esimeses otsas, järgnevad Sloveenia ja teised on 30. või kaugemal kohal ehk oluliselt tagapool. Seega polegi Eesti koht justkui kehvake.

Raportis hinnati kokku 68 erinevat näitajat. Millised olid Eesti tugevad ja nõrgad kohad?

„Eesti eriti tugevad küljed, mis meid ülespoole veavad, on riigi IT-valmidus ja riigipoolne IT-kasutamine. Nende poolest oleme esimese viie seas," ütles Tiits.

Eesti tugevamad küljed:

  • 1. koht: konkurents internetiühenduse pakkujate vahel
  • 2. koht: interneti kättesaadavuses koolides
  • 2. koht: digitaalsete sisuteenuste kättesaadavus
  • 3. koht: mobiilside kasutajate arv
  • 4. koht: mobiilside hind
  • 4. koht: IT tähtsustamine riigi poolt

Eesti nõrgimad positsioonid on maksukeskkond (84. koht) ning klasterdumine ehk ettevõtete ja haridus/teadusasutuste vaheline koostöö (75. koht).

„Maksusüsteem toetab Eestis kapitalikogumist, mitte tööjõu laiemat rakendamist," ütles Tiits. Koostöö puudumise kohta märkis Tiits, et kui ettevõtted hakkavad spetsialiseeruma, siis on selleks, et sarnaste huvidega ettevõtetel turul paremini läheks, mõttekas omavahel ja ka ülikoolidega koostööd teha. „Niikaua, kui eraldi igaühel hästi läheb, ei taheta selgu kokku panna. Aga lõputult pole mõtet kurta, et tööjõudu pole kuskilt võtta, tuleks midagi koos ette võtta. Eriti just väikses riigis välisturule minekul oleks koostöös abi," rääkis Tiits.

Näiteks tõi ta pikalt kestnud situatsiooni, kus ettevõtjad ostsid muudkui üksteiselt IT-spetsialiste üle. Selle kohta räägitakse, et murrang tuli siis, kui Playtechi maja ette veeretati Skype´i haagis, mille peal oli plagu: tulge meile tööle, me maksame rohkem. „Kui kellelgi on sügavad taskud, siis on see Skype. Siis saadi aru, et lahendus on näiteks koostöös ülikoolidesse oma inimesed kursust lugema saata," ütles Tiits.

Veel on Eesti nõrgal kohal kohalike tarnijate hulga poolest (70. koht), teadlaste/inseneride osakaalus kogu tööjõus (74. koht) ja targa tellija olemasolus (56. koht).

„Üldvõimekusest, valmidusest on vaja edasi astuda," ütles Tiits. IT valdkonna olulisust, eriti just majanduskriisi tingimustes, kinnitavad tema sõnul uuringud. ELi ja OECD uuringud 2000-2004 näitavad, et pool ELi ja OECD riikide majanduse tootlikkuse kasvust tuli IKT kasutuselevõtust ja sellega seotud ümberkorraldustest.

Maailma majandusfoorumi hinnangul on majanduskriisi tingimustes haridus ja tehnoloogiline valmisolek veel olulisemad kui varem.

Eesti Arengufondi soovitused on aga järgmised:

1) Arendada ärijuhtimise koolitust, mis lubaks tehnoloogilist võimekust paremini ära kasutada. Meil on justkui palju ärijuhte, aga pole palju neid, kes suudaks mõtestatult planeerida IT arendamist ja välisturgudele minekut. Kvaliteet jätab soovida.

2) Rohkem peab tööd tegema tellijatega, et pikemas perspektiivis sõnastada, mida on vaja arendada. Arengufond plaanib IT seirega edasi minna ja koos ettevõtjatega ja akadeemiaga teha teekaardid, millise täpsema fookusega võiks Eestil IT-lahendusi vaja olla, ja et riik suudaks nutikamalt ära kasutada IT-lahendusi riigihangetes - et tekiks tooteid, mida saaks ka välisturgudele müüa.

3) IT-kõrghariduse rahvusvaheliselt atraktiivseks muutmine. Kõige kriitilisem koht ehk roheline nupp selleks on 3-5 aastaks 5-6 tugeva välisprofessori koos tiimiga Eestisse toomine. Eurorahad on olemas. 5 aastaks on suurusjärk 10-15 miljonit.

Ent kuidas siis ettevõtted rohkem IT-d kasutaks, kui seni pole veel piisavalt tugevaid, rahvusvahelise tasemega IT-planeerimist valdavaid ärijuhte ega teekaarte?

Tiitsi sõnul ei tasu seda üle müstifitseerida. „See ei tähenda, et praegu midagi teha ei saa. Esimene sõnum minu poolt on see, et kui on majanduslikult rasked ajad, on alati kiusatus lõigata eelarvet ühtlaselt igalt poolt. See on loll käitumine - justkui IT on üks keeruline asi, mida lihtne kärpida. Need on valdkonnad, mis majanduse toibumisel aitavad edasi liikuda, tootlikkust kasvatada. Kui vaadata aktsiate hindu, siis üks valdkond, mis on kriisis suhteliselt hästi vastu pidanud, on IT. Või kui vaadata Eesti tööturu näitajaid - IT valdkond on see, kus on endiselt tööjõust puudus," selgitas Tiits.