Eesti riigi keskset portaali eesti.ee külastab päevas umbes 4000 inimest. Seda on Emori andmeil umbes samapalju, kui raadikanalit skyplus.fm või teisejärgulist meelelahutusportaali aegmaha.com, jäädes püüdmatult kaugele maha esinumbrist neti.ee-st, mida külastab päevas 383 000 inimest. Samas on riigiportaali vahendusel võimalik kasutada umbes sadat avalikku e-teenust, ligi 300 ametlikku e-vormi või blanketti, lugeda üle 2000 erineva artikli ning liikuda lehelt edasi enam kui 1500 lingi kaudu.


RIA tunnistab, et Eestis varem korraldatud uuringud on näidanud, et elanikkonna teadlikkus e-teenustest on kitsaskoht Eesti kui e-riigi arengus, mistõttu käivitatigi kampaania andmaks infot riigiportaali eesti.ee kui peamise avalikke teenuseid pakkuva keskkonna võimalustest ning kutsumaks kõiki selle arengus kaasa rääkima. Inimestelt oodatakse tagasisidet, kuidas muuta keskkonda  kasutajasõbralikumaks - selleks koostasid riigiportaali arendajad küsitluse, mis avaneb eesti.ee esilehelt. Kõigi huvitatutega luuakse eesti.ee arendustiim, kelle seisukohad ning ettepanekud riigiportaali edasises arengus olulist rolli hakkavad mängima.

Kui varem olid riigi erinevad teenused ja info erinevates saitides - näiteks www.riik.ee, X-tee päringute portaal ning KIT teabeportaal, siis 2007. aasta lõpus koondati need ühtsesse portaali eesti.ee, kust need on paremini leitavad.

Tulevik toob aga personaliseeritud riigiportaali. Täna toimunud pressikonverentsil rääkis riigiportaali valdkonnajuht Geroli Peedu, et kui praegu tuleb inimesel endal vajalik info üles otsida, siis 2011. aastal peaks asi olema vastupidi - näiteks personaliseeritud portaalilehe avamisel teatab riik kasutajale, kui tema Euroopa ravikindlustuskaart on aegumas ja soovitab e-teenust selle uuendamiseks. Lisaks on juba täna käimas keskse ettevõtja vaate arendamine, mille tulemusel tekib ettevõtjale värav, kuhu on koondatud nii ettevõtlusalane info kui e-teenused.

Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatava programmi kogumaht on 50 miljonit krooni ning see viiakse läbi ajavahemikus 2007-2013.a.

INTERVJUU

RIA kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe, kas teile ei tundu, et eesti.ee külastatavus - 4000 inimest päevas - on haletsusväärselt väike?

(naerab) Meile tundub ka, et võiks olla suurem. Sellel on ajaloolised põhjused. Varem olid erinevad riigi teenused laiali - riik.ee, eesti.ee, kodaniku teabeportaal jne. Inimesed pidi ise teadma, kus mis on ja selle üles otsima.

Sellisel kujul, nagu me portaali praegu näeme, on see pisut rohkem kui aasta aega püsti. Üks põhjus, miks me siiamaani pole sellest väga teavitanud, on see, et tahtsime alguses saada sellisesse etappi, et inimestel oleks põhjust sinna tulla ja seal oleks, mida vaadata.

Nüüd saame hakata seda tutvustama ja kampaaniaga tagasisidet koguma: me tegime teile sellise asja, mida teile siia veel vaja oleks ja mis siin võiks paremini olla.

 

Täna teatasite, et 2011. aastal on kavas personaliseeritud portaal. Selliste asjadega alustati juba paar aastat tagasi, kas varem poleks saanud?

Kindlasti oleks saanud varem, aga see on see arenguvärk, et me panime kõiki neid portaale kokku ja asi on järjest arenenud. Ma pean tunnistama, et see on muidugi tagantjärgi tarkus.

 

Kui palju kasutajaid võiks Eesti riigi e-väraval tulevikus olla?

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm ei saa nelja nädala pärast otsa, see kestab kuni 2013. aastani. Praegune ei ole viimane teavituskampaania.

Palju pikemas perspektiivis võiks portaal olla asi, millele inimene esimesena mõtleb, kui tal on vaja riigiga suhelda. Kasutajate arv ei saagi väga suur olla, sest riigilt pole iga päev midagi vaja. See ei ole selline leht nagu uudisteportaal, kus sa iga päev käid. Ei julge praegu külastajatenumbrit pakkuda

Tähtis on see, et inimesed teaksid, et kui laps sünnib, siis saab abi eesti.ee-st. Ei pea suhtlema eraldi kohaliku omavalitsuse ja riigiasutustega, lähen ühte kohta, saan kõik oma toetused ühest kohast taotleda ja kõik on korras.

 

Milline on järgmine samm eesti.ee arengus?

Järgmine samm on see, et neli nädalat kogume inimestelt tagasisidet, mida nad soovivad seal näha, meie tiim võtab selle kokku, analüüsib seda ja siis hakkavad tekkima muudatused selle järgi, mis on kõige kiiremini tehtavad, mida saab teha ja mida ei saagi üldse teha.

 

Vaata lisaks http://blogi.eesti.ee/2009/01/09/reklaammaterjalid/

Riigiportaal eesti.ee

Riigiportaal eesti.ee on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) hallatav veebikeskkond. Portaali eesmärk on pakkuda kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Igapäevaselt külastab riigiportaali umbes 4000 inimest.

 

Eesti.ee võimalused

Tavakodanikud ja ettevõtjad saavad:

 

1. Kasutada erinevaid registriteenuseid:

  • äriregister - võimalus vaadata, milliste ettevõtetega oled Äriregistri andmeil seotud;
  • liiklusregister - saab vaadata juhilubade kehtivust, isiklikke sõidukeid;
  • majandustegevuste register - saab siseneda majandustegevuse registrisse ning otsida tegevuslubasid;
  • rahvastikuregister - saad vaadata, milliseid andmed on Sinu kohta registris, aegunud andmetest saab registrit kohe teavitada;
  • pensionikindlustuse register - võimalus esitada peretoetuse ja vanemahüvitise taotlusi, tellida teatisi või vaadata toetusi, mida riik Sulle maksab.

 

2. Siseneda teistesse infosüsteemidesse:

  • e-maksuamet;
  • e-PRIA;
  • SAIS (Kõrgkoolidesse Sisseastumise Infosüsteem);
  • e-metsateatis.

 

3. Kasutada RIA loodud lahendusi:

  • teavitusteenus;
  • valimisinfo tellimine;
  • lingimärkmik - saad koostada isikliku menüü linkidest, mida kõige sagedamini kasutad. Soovi korral on võimalik tellida e-postile teavitus menüüsse lisatud lingiga seotud muutustest;
  • @eesti.ee meiliaadress - aadressi saad kasutada näiteks e-valijakaardi tellimiseks või igapäevaseks meilivahetuseks;
  • ametlikud e-vormid - näiteks saad esitada taotlust ajateenistuskohustusse asumiseks, lapse esimesse klassi registreerimiseks, ühekordse sotsiaaltoetuse saamiseks pensionärile, lapse sünnitoetuse taotlemiseks või lemmiklooma registreerimiseks, kanda andmeid põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, jne.

 

4. leida vanusegruppide kaupa vajalikku informatsiooni igapäevaste asjaajamiste korraldamiseks riigiga, näiteks:

  • lapse sünni registreerimisel;
  • dokumentide taotlemisel;
  • ettevõtluse alustamisel;
  • toetuste ja hüvitiste taotlemisel;
  • pensioni planeerimisel.

 

Ametnikul on eesti.ee vahendusel võimalik leida tööks vajalikku infot ja pakkuda teenuseid valdkondades, kus täna peab klient veel kohale minema ning pabereid täitma.

Portaali populaarsemad teenused on elukohateate ja vanemahüvitise taotluse edastamine, oma andmete kontroll riiklikest registritest, politsei e-teenused ning Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine. Kokku on eesti.ee kaudu saadetud enam kui 20 000 e-vormi ning esitatud üle 6500 rahvastikuregistri avalduse.

 

@eesti.ee postiaadressid

Igal Eesti isikukoodi omaval inimesel on olemas e-posti aadress kujul isikukood@eesti.ee, ID-kaardi omanikul on lisaks aadress eesnimi.perenimi@eesti.ee. E-posti kasutamiseks tuleb @eesti.ee aadress suunata edasi mõnele Teie tegelikule e-posti aadressile. Isikukood@eesti.ee on mõeldud riigi ja inimese vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks, kuhu riik võib saata ametlikke teateid ja inimest puudutavat personaalset infot. Näiteks saab sellele aadressile tellida e-valijakaardi. Eesnimi.Perenimi@eesti.ee kujul olevat aadressi võivad aga suhtluseks kasutada kõik soovijad. Tänaseks on meiliaadressi suunanud üle 24 000 inimese.

 

Eesmärgid 2011

Aastaks 2011 loodab RIA, et 4/5 portaali kasutajatest on teadlikud riigiportaali võimalustest ning rahul portaali teenustega. Samuti peaks 2011. aastaks eesti.ee vahendusel kättesaadavad olema 80% avalikest elektroonsetest teenustest.