DOKUMENT: Vabadussamba eskiisi 18 puudust
Linnaplaneerimisametis 1. juulil kõige osapoolte juuresolekul toimunud Vabadussamba koosoleku protokollist selgub, et eskiisprojekti puudused ulatusid kanalisatsioonist muinsuskaitseni. Avaldame dokumendi täiskujul.
|
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõupidamise
PROTOKOLL |
||||
|
|
||||
|
|
|
|||
|
|
Tallinnas 01.07.2008 |
|
||
|
|
||||
|
Toimumise koht: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Vabaduse väljak 7 |
||||
|
|
||||
|
Algus kell 15:00, lõpp kell 17:15 |
||||
|
|
||||
|
Juhatas: |
Endrik Mänd |
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, linna peaarhitekt |
|
|
|
Protokollis: |
Kaarina Penu |
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Linnakujunduse ja haljastuse osakonna vanemspetsialist |
|
|
|
Kutsutud: |
Andri Laidre |
Vabadussõja Võidusamba üks autoritest |
|
|
|
|
Arnold Knuut |
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Ehituslubade osakonna juhataja |
|
|
|
|
Boris Dubovik |
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakonna juhataja |
|
|
|
|
Helgi-Ann Viljasaar |
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Detailplaneeringute teenistus, Kesklinna osakonna peaspetsialist |
|
|
|
|
Ivika Maavere |
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Kesklinna osakonna juhataja |
|
|
|
|
Jekaterina Sibul |
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Linnakujunduse ja haljastuse osakonna linna maastikuarhitekt |
|
|
|
|
Kalev Pikaru |
AS Telora-E |
|
|
|
|
Kaupo Veskimeister |
SWECO Grupp |
|
|
|
|
Kersti Lootus |
Lootusprojekt OÜ |
|
|
|
|
Kirev Lootus |
Lootusprojekt OÜ |
|
|
|
|
Peeter Silla |
AS Telora-E |
|
|
|
|
Peedre Anso |
SWECO Grupp |
|
|
|
|
Riina Vändre |
Kaitseministeerium, kaitseministri meedianõunik |
|
|
|
|
Veiko Pärlin |
Kaitseministeerium, Infrastruktuuri osakonna juhataja |
|
|
Päevakord:
Vabadussõja Võidusamba projekt ja sellega seonduv
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi Amet) väljastas 01.07.2008 ehitusloa VSVS (edaspidi VSVS) vundamendi ja trasside ehitamiseks.
Amet edastas oma 06.06.2008 kirjas nr ½-2/143 AS SWECO Projektile VSVS arvamused, soovitused ja nõuded eskiisprojekti kohta.
Tallinna Linnavalitsuse linnakujunduskomisjoni 26.06.2008 koosolekul tehti ettepanek, et VSVS eelprojekti operatiivsema menetlemise huvides korraldatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Kaitseministeeriumi ning projektiga seotud isikute osavõtul eraldi nõupidamine, kus täpsustatakse VSVS projektiga seotud nõudeid ja ettepanekuid.
Vastavalt 06.06.2008 edastatud kirjale arutati allpool toodud arvamusi, soovitusi ja nõudeid ning otsustati järgmist:
- 1. Eskiis ei vasta projekteerimistingimustele, milles on esitatud nõue siduda projekteeritav VSVS platoo lahendus ümbritseva avaliku linnaruumiga, esmajärjekorras koostatava Vabaduse väljaku lahendusega.
- 2. Esitada külgnevaid planeeritavaid alasid siduv täpsustav joonis VSVS platoole viiva trepi ja Vabaduse väljaku parkla liitumise võimaluste selgitamiseks, sealjuures täpsustada lõiked nimetatud asukohas. Näidata tingimused ja võimalused vaate avamiseks valgustatud eskarpmüürile parkla tasapinnast. On asjakohane anda lahendus eskiisi mahus, et saada põhimõtteline seisukoht trepi rajamise tingimustes.
OTSUSTATI:
Amet on seisukohal, et nõue nr 1 ja nr 2 on tänase päeva seisuga täidetud. Joonistele on kantud Vabaduse väljakut maa-aluse parklaga ja bastioni kasemattidega ühendav trepp.
- 3. Juhime tähelepanu, et vaja on põhimõttelist lahendust VSVS vundamendi rajamise võimaluste selgitamiseks.
OTSUSTATI:
Amet on seisukohal, et nõue nr 3 on tänase päeva seisuga täidetud. Ametile on esitatud VSVS vundamendi ehitusprojekt, millele on lisatud insenertehniline ekspertiis.
- 4. Juhime tähelepanu veeprobleemile bastioni all tunnelis, vt „Muinsuskaitse eritingimused Eesti Vabadussõja monumendi kavandivõistluse korraldamiseks Vabaduse väljaku äärde Harjumäele", kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga 26.02.2007 nr 6293 p 3.1.
- 5. Esitada eskiisis põhimõtteline lahendus nii kogu planeeritaval alal sademete vee ärajuhtimise kui ka platoo all (kasemattides) oleva vee ärajuhtimise vajaduse kohta.
OTSUSTATI:
4.1 Amet võtab teadmiseks, et VSVS vundamendi ja trasside ehitusprojektis on viidatud punktis 4 kirjeldatud veeprobleemi lahendamisele Vabaduse väljaku projekti mahus.
4.3 Amet juhib tähelepanu, et VSVS ja Vabaduse väljaku ühiste tehnovõrkude väljaehitamist koordineerib linna poolt Tallinna Kommunaalamet.
4.4 Amet juhib tähelepanu sellele, et VSVS vundamendi ja trasside ehitamiseks väljastati ehitusluba märkusega: "Sademetevee ärajuhtimisel mitte kasutada immutuskaevusid. Lahendus esitada tööjooniste staadiumis. Enne kaeveloa vormistamist esitada võrguvaldajate poolt kooskõlastatud tööjoonised".
- 6. Seletuskirjas 1.1.4 kirjeldatud kaalutavast valgusava loomisest trepi keskele tuleb loobuda, kuna seetõttu väheneb veelgi linnaruumiliselt olulise trepi laiusdimensioon. Eelistada tuleb trepilahendust, mille üldilme on terviklik.
OTSUSTATI:
Amet võtab teadmiseks, et punktis 6 toodud nõue on täidetud.
- 7. Trepiga külgnevate müüriosade lahendus on esteetilise selguse aspektist sobimatu (kaaluda, kas täismahus müüritis või madaldatud täismahus müüritis piirdega, mitte kombineeritud lahendus).
OTSUSTATI:
7.1 Amet on seisukohal, et eskarpmüüri tuleb säilitada kuni VSVS peatrepini.
7.2 Amet on seisukohal, et eskarpmüüri liitumine on lahendatud üldkontseptsiooniga võrreldes ebaproportsionaalselt liigendatuna. Projekteerijal pakkuda alternatiivsed lahendusi tuginedes valmistatavale maketile.
7.3 Amet on seisukohal, et eskarpmüüri käidav osa tuleb markeerida analoogselt teiste tähistatavate müüriosadega, teraslehega piiratud graniitplaadiga.
- 8. VSVS valgustamiseks välja pakutud valgusallikate värvustemperatuur (5000 - 7000K) ei ole sobiv. VSVS valgustamiseks ning platooalal kasutada valgustuses (v.a veetrepil) valgusallikate värvustemperatuuriks neutraalvalget (3000 - 4000K).
OTSUSTATI:
8.1 Amet nõustub ettepanekuga, et seletuskirjas jäetakse segaduse vältimiseks välja värvustemperatuuri arvväärtused. Seletuskirjas tuleb valgusallikate värvust kirjeldada sõnaliselt - neutraalvalgena.
8.2 Amet on seisukohal, et eelprojektis tuleb täpsemalt määrata nõuded VSVS tseremooniaväljaku valgustamiseks.
- 9. Trepist vasakule jäävale prügikastile leida sobivam asukoht.
OTSUSTATI:
Amet nõustub põhimõttelise lahendusega, mille kohaselt prügikastid integreeritakse istepinkidega. (vt ka p. 18).
- 10. Piirete variantsus pole kaalumist leidnud (väljapakutud lahenduses on klaaspiire, kuid Harjumäe pargis on kasutatud sepislahendust).
- 11. Määratleda pandusega külgneva VSVS taha jääva müüri paksus ning kõrgus. Müürile piiret mitte kavandada.
OTSUSTATI:
10.1 Ameti ettepanekul loobuda panduse nõlvapoolsel küljel klaaspiirdest.
10.2 Amet on seisukohal, et olemasolevale eskarpmüürile klaaspiiret mitte kavandada. Võimalusel kasutada olemasolevat sepispiiret, mis tuleb paigutada eskarpmüüri bastionipoolsele äärele.
10.4 Amet on seisukohal, et projekteerijal tuleb täpsustada Mayeri trepi ülemise nurga liitumise lahendust.
10.5 Amet võtab teadmiseks, et eelprojektis on nõue täidetud, lahenduses on müüri paksus täpsustatud (2cm, 20cm ja 2cm - kokku 24cm). Müürile ei ole piiret kavandatud.
- 12. Puudub joonis vaatega VSVS poolt Mayeri trepi teostamiseks vajaliku tugimüüri lahendusele.
OTSUSTATI:
12.1 Amet on seisukohal, et Mayeri trepi ja tugimüüri lahenduse sobivust saab täpsemalt hinnata valmiva maketi põhjal.
12.2 Amet on seisukohal, et Mayeri trepi teostamiseks vajaliku tugimüüri põhimõtteline lahendus peab olema esitatud eelprojektis ja lõplik lahendus sh nõutud vaatejoonis tuleb esitada tööprojektis.
- 13. Panduse kaldpind viimistleda ohutustehnilistel kaalutlustel rihveldamise teel. Anda lahendus murunõlva liitumisele pandusega ning nõlvalt voolavate sadevete ärajuhtimisele panduselt.
OTSUSTATI:
13.1 Amet on seisukohal, et põhimõtteliselt on sadevete ärajuhtimine lahendatud. Amet võtab teadmiseks, et nõue on eelprojektis täidetud. Kogu panduse ulatuses tuleb kavandada drenaažitorustik. (vt ka p 4.4)
- 14. Ei saa esitada seisukohta arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud müüride markeerimise osas, kuna puudub vastav lahendus. Eelistame minimalistlikult tagasihoidlikku lahendust.
OTSUSTATI:
Amet nõustub esitatud lahendusega.
- 15. Kavandatud põõsasistutused nõlva ülemises osas ei ole kujunduslikult põhjendatud ja pigem toonitavad kahe maastiku erinevust, kui seovad seda.
OTSUSTATI:
Amet tegi ettepaneku kaaluda nõlva ülemises osas mõne teise istutusmaterjali kasutamist. Amet on seisukohal, et kavandatud põõsasistutuste teemat on võimalik arutada täpsemalt järgmistes projekteerimisstaadiumites.
- 16. Vaatamata Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Harjumaa Keskkonnateenistuse põhimõttelisele kooskõlastusele on Amet jätkuvalt seisukohal, et lisaks kavandatud pandusele on platoo ja kaitsealuse pargi sidumiseks vajalik kavandada täiendav ühendus. Viiteks olgu siin nimetatud dokument „Muinsuskaitse eritingimused Eesti Vabadussõja monumendi kavandivõistluse korraldamiseks Vabaduse väljaku äärde Harjumäele" (kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis 26.02.2007 nr 6293), mille p3.4 järgi „Planeeritava ala läänepoolse külje moodustas arvatavasti kindlustuse muldvall. Seda muldvalli ei ole vaja taastada, vaid võib markeerida monumendi lahendusega".
OTSUSTATI:
Amet on seisukohal, et teise juurdepääsu vajalikkus ja võimalikud lahendused täpsustatakse pärast maketi valmist.
- 17. Juhime tähelepanu, et projekteerimistingimustes esitatud eskiisi Muinsuskaitse ekspertnõukogu kooskõlastamise nõue on tänaseni täitmata.
OTSUSTATI:
17.1 Amet võtab teadmiseks, et Muinsuskaitse ekspertnõukogu on nõustunud VSVS tseremooniaväljaku lahendusega.
17.2 Amet juhib tähelepanu sellele, et Muinsuskaitse ekspertnõukogu ei ole üle vaadanud oma seisukohta, mille kohaselt klaassamba kõrgus ei või ületada 18 m maapinnast.
- 18. Arhitektuursete väikevormide ja klaassambaga seotud teemad.
18.1 Amet on seisukohal, et istepinkide keskmine istekõrgus peab olema vahemikus 42 kuni 45 cm.
18.2 Amet on seisukohal, et 3,5º kaldega graniitplaatidest kattega käigupindade puhul tuleb projektis kirjeldada jalakäijate ohutuse tagamise abinõusid.
18.3 Amet on seisukohal, et istepindade laiust, asukohtasid ja integreeritud prügikastide paigaldamise lahendust on võimalik hinnata valmistatava maketi põhjal.
18.4 Amet on seisukohal, et VSVS ja ajaloolist müüri tutvustavate infotahvlite täpne arv, asukohad, mõõtmed ja kinnitusviisid lepitakse kokku pärast infotahvlite teksti koostamist ja maketi valmimist. Asukohad tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga.
18.5 Amet on seisukohal, et kaitsealusesse parki kavandatud uue trepi ehitamisel tuleb võimalusel kasutada lammutava trepi astmeid.
18.6 Amet on seisukohal, et VSVS klaassamba ehitusloa saamiseks tuleb esitada valgustuslahendus ja seletuskirjas põhjalikult selgitada klaassamba igapäevase hooldamise põhimõtteid. Ameti esindajad soovivad eelnevalt tutvuda valgustusnäidistega.
18.7 Amet on seisukohal, et projekteerijal tuleb hinnata peatrepi valgustuslahenduse sobivust VSVS üldkontseptsiooniga ja projektis tuleb välja tuua abinõud valgustatud objektide (peatrepp, klaassammas, klaassamba tagumine müür) valgustuslahenduste visuaalse konkureerimise vältimiseks (vt ka p. 8.2).
18.8 Amet on seisukohal, et järgmiste etappide ehituslubade väljastamise eelduseks on parandatud projektdokumentatsiooni esitamine, kus on kõrvaldatud vastuolud seletuskirja, plaanide, lõigete, vaadete ja detailijooniste vahel.
........................................
Endrik Mänd
Koosoleku juhataja ........................................
Kaarina Penu
Protokollija
Linn: võidusamba teise etapi ehitusluba oleneb mõnede puuduste kõrvaldamisest
Tallinna abilinnapea Taavi Aas leiab, et Vabadussõja võidusamba teise etapi ehitusloa väljastamine võiks toimuda järgmisel nädalal, sest parandada on jäänud vaid mõned üksikud puudused.
Taavi Aasa sõnul on meie praktika näidanud, et taolised puudused kõrvaldatakse ühe nädala jooksul.
Aas nendib, et linnaplaneerijate koostöö projekteerijatega on olnud asjalik ja enamik esialgu üles kerkinud probleemidest on tänaseks lahenduse leidnud.
"Täpsustamist vajavad veel mõned inimeste ohutusega seotud küsimused ja valguslahendustega seotu ning linn on valmis andma teise etapi ehitusluba.
Võidusamba valgustus on ülimalt oluline kogu kompleksi jaoks, sest valdav osa aastast on meil pimedat aega ja ka siis peab sammas välja nägema väärikas," ütles Aas.
Kolmanda etapi ehitusloa andmine seisab aga samba enda tehnilise projekti taga, mida pole linnavalitsusele esitatud. On näidatud vaid eskiisjooniseid, mille põhjal pole võimalik ehitada.
„Kui laps joonistab paberile maja, siis on see papale-mammale küll armas vaadata, kuid selle pildi järgi pole võimalik maja valmis ehitada. Kui ikka projekti ei ole, siis ei ole millelegi ehitusluba anda," ütles Taavi Aas.
„Ilmselt ei ole kaitseministeeriumil kui tellijal siiani selget klaasplokkide sambale paigaldamise tehnilisest lahendust või on tekkinud klaasimeistritel klaasplokkide tähtaegse valmissaamisega probleeme, mis võib olla tegelik põhjus samba tähtaegse valmimise edasilükkamiseks," nentis Aas.
„Me oleme teinud ministeeriumiga igakülgset koostööd. Vabadussõja monument on linnaplaneerimisameti üks prioriteete ning sellega seonduvate toimingute läbiviimisel teevad inimesed kõik endast oleneva tähtaegades püsimiseks," lisas Aas.
















