DEBATT: Kas osadel lugudel tuleks kommenteerimine keelata?
Väitluse sissejuhatusest jäi Kaalepi jutust kõlama, et ajakirjanikke tuleks eksimuste eest rohkem nüpeldada. „Mina küll ei tea praegu ühtegi juhtumit, kus ajakirjanik oleks pidanud ise hüvitist maksma, ikka väljaanded maksavad," ütles Kaalep. Hea meetod distsipliini ja ajakirjanduse kvaliteedi tõstmiseks oleks tema sõnul just kohus.
Soonvald ei olnud Kaalepiga nõus. Tema arvates on kohus viimane instants - meil on ka pressinõukogu. „Ehk on isegi hea, et kohtusse jõuab nii vähe asju, ja paljud juhtumid saavad kohtuvälise lahendi," ütles Soonvald. Oma Õhtulehe-kogemusele viidates rääkis Soonvald, et nii mõnigi pahane lugeja sai rahustatud lihtsalt inimliku vestluse, vigade tunnistamise ja (suulise ja kirjaliku) vabandusega.
Miks on palju inetuid kommentaare? Kas ikka on?
Siit jõudsid väitlejad kommentaaride teema juurde. „Minu meelest tuleks üle vaadata kommenteerimise hea tava kokkulepe, mis jätab paljud inimesed kaitsetusse olukorda. Paks nahk, tundetus ei saa ju olla hea isikuomadus. Miks on nii palju haavavaid, solvavaid kommentaare, miks ei taheta vastutada? See on praegu ajakirjanduse sõlmprobleem," lausus Kaalep.
„Ei ole nõus. Kui Delfi saab 10 000 kommentaari, siis vaid väga väike osa neist on solvavad. Olukord on viimasel ajal paranenud, varem oli hullem," tulistas Soonvald vastu.
Kaalep arvas seepeale, et nad loevad Soonvaldiga erinevaid Delfisid. „Olen leidnud kolleege pisarates. Isiklikud kommentaarid lähevad inimestele väga korda," ütles ta.
Soonvald vastas jällegi, et vaatas hommikul kommentaare ETV kodulehel ega välista, et sealsetel vastikutel kommentaaridel oli oma osa selles, et Kaileen Mägi lahkus Hommikutelevisioonist. Ta rõhutas, et Delfil on välja aretatud notice-and-takedown süsteem, mille abil saab igaüks solvavast kommentaarist teatada, ning mida jälgivad toimetajad, eemaldades esimesel võimalusel ebasobivad kommentaarid.
Kommenteerimise piiramine - tsensuur või sõnavabaduse ahistamine?
Kaalep esitas siis üsnagi terava seisukoha: väljaanded võiksid valida teemasid, mida nad lasevad kommenteerida ja mida mitte. „Miks lasta kommenteerida näiteks kellegi kehakaalu?" ütles Kaalap. Ta tõi ka näiteks uudise hukkunuga liiklusõnnetusest, mille puhul värskelt lapse kaotanud emale või isale võib julmade kommentaaride lugemine mõjuda elu lõpuni meelde jääva traumana.
Soonvaldi sõnul ei tohiks meedia ülesanne olla piirata sõnavabadust, vaid kasvatada ja suunata lugejaid. „Mul on meeles, et kui oli uudis liiklusõnnetusest, kus hukkus mitu noort inimest, siis tekkis selle kommentaariumis diskussioon turvavöö vajalikkusest, joobes auto juhtimisest, politsei tööst, kes oli nad varem kinni pidanud, kuid lasi edasi sõita... See on ühiskonnale oluline," leidis ta.
Oluline vs huvitav
Kaalepi sõnul on ajakirjanduse teiseks sõlmküsimuseks teemad, mida käsitletakse. „Ajakirjandus pole aru saanud suurtest muutustest Eesti elus," arvas Kaalep.
Endine Ekspressi peatoimetaja meenutas aega, kui ta lehte tööle tuli. „Siis öeldi mulle, et on kahte sorti teemasid - olulised ja huvitavad ja meie siin tegeleme huvitavaga. Nüüd on aeg paradigmat muuta. Tegeleda tuleks olulisega," ütles Kaalep. Selliste oluliste asjade seas nimetas ta liiklust, lapsi, kooli - kõike, millest inimesed kodudes räägivad.
Soonvaldi hinnangul on meil käes mentaalsuskriis, ning lisaks püüab vana meedia elada nagu internetti polekski.
„Kes esimesena julgeb otsustada, et oma paberlehte tuleb muuta, on võidumees," ütles Soonvald.
Kui viimastes küsimustes hakkasid väitlejate seisukohad lähenema, siis kommentaariumi osas jäid kõlama suured erimeelsused. Kui hull siis olukord on - kas kommentaare tuleks rohkem tsenseerida, kas nii mõnegi loo juures tuleks kommenteerimine keelata? Mida arvab lugeja?
