Cho Hee-yong: "Põhja-Korea on suurim sõjaline oht, aga seal elavad meie vennad ja õed."

Meie riigid on tegelikud väga sarnased, kuigi oleme geograafiliselt asukohalt üksteisest väga kaugel. Meil pole kummalgi eriti loodusvarasid. Meie ümber on alati olnud suurvõimud - Korea puhul Hiina ja Jaapan, samuti on siin tunda USA ja Venemaa huvisid. Hiina on meid rünnanud viimase 2000 aasta jooksul umbes 1000 korda.

Meie rahvuskangelased on need, kes on võidelnud sissetungija vastu ja võitnud. Meie puhul Hiina vastu, hiljem ka Jaapani vastu. Viimasel ajal on meil Hiina ja Jaapaniga head suhted, aga teame, et peame alati valmis olema ka võimalikeks muutusteks halvemuse poole. Peame oma rahvusvaheliste suhetega tegelema väga tasa ja targu. Balti riigid on seda teinud - ühinedes ELiga. Balti riigid on meid ka täielikult toetanud, mis puudutab meie suhteid Põhja-Koreaga. Olen rohkem kui 120 protsenti kindel, et meie suhted on rajatud headele alustele. Geograafiline kaugus ei tähenda mitte midagi.

Kuidas Korea oma võimsate naabrite vahel hakkama saab?

Me ei saa liigutada oma riiki Balti merre või kuskile minema. Peame siin hakkama saama. Oleme töökad, sõbralikud ja otsekohased, oleme erinevad jaapanlastest ja hiinlastest, kuid peame olema nendega konkurentsivõimelised. Peame töötama väga usinalt, nendest rohkem. Nad on ikka aeg-ajalt tulnud Korea poolsaarele, tahtmata siit lahkuda.

Hiina kõrval on Korea tõepoolest väga väike. Vahel tunneme väga suurt uhkust, et meil on õnnestunud siin 5000 aastat vastu pidada. Kuigi Hiinas on varsti 1,4 miljardit inimest, nad mõnevõrra kardavad meid. Hiina suhtumine meisse on küll viimasel ajal muutunud, kuid olemuselt on see samaks jäänud.

Millal ühendatakse Lõuna- ja Põhja-Korea?

Ma usun, et Korea ühendatakse veel minu eluea jooksul. Kui süvenete Korea ajalukku, mõistate, kuidas Korea on arenenud. Oluline on aasta 676. Enne seda oli Korea poolsaarel ja Põhja-Hiinas kolm kuningriiki. 676. aastal ühendati Korea ühe dünastia alla üheks riigiks. See tähendab, et meil on 1400 aastat olnud üks riik ühe rahvaga. Esmakordselt pärast seda on meil 60 aastat kaks Koread, ja me ei korraldanud seda ise. Selle taga olid endine Nõukogude Liit ja USA, kes otsustasid Korea kaheks jagada. Nüüd on meil paar miljonit lõhestatud peret Põhja- ja Lõuna-Koreas.

Ühendamine võib hakata juhtuma ootamatult. See on aja, mitte valiku küsimus. Ka Põhja-Korea inimesed arvavad, et taasühinemine tuleb. Meie fundamentaalsed põhimõtted ja väärtused pole 60 aastaga muutunud.

Kas Põhja-Korea ei kujuta endast sõjalist ohtu?

Kujutab küll. Viimasel ajal on nad meid kaks korda rünnanud. Kahtlemata tõstame oma valmidust sõjalisele rünnakule. Samal ajal arvame, et peame otsima lepitust ja tegema koostööd, sest nad on meie vennad ja õed.

Vanasti andsime neile toidu- ja muud abi, lootuses, et nad muutuvad. Kuid viimased 10 aastat aretavad nad ikka tuumarelva, ega pole üldse muutunud. Meie suhtumine on selge: kui nad ei lõpeta tuumarelva arendamist, ei saa me neile arvestatavas mahus majanduslikku abi anda.

Üritame survestada, et nad lõpetaksid provokatsioonid ja avaneksid läbirääkimistele.

Autor käis Lõuna-Koreas Samsungi kutsel