Eesti edeneb kui rajame neli kiirrongiliini
Sestap tuleb rajada hoopis kolm või neli kiirrongi suunda, et inimesed saaksid kähku pärale puhtas õhus asuvatesse looduslikesse paigusse. Esmalt 45 minutiga Tartusse.
"Kõige tähtsam maaelu säilimiseks on ühendused. Põhjamaade tendents on, et inimesed hakkavad elama linnakeskustest maksimaalselt tunniajase sõidu kaugusel," räägib Ulf Johansson Maalehele.
"Tähtis ei ole mitte kaugus kilomeetrites vaid aeg. Kui oleks minu teha, paneksin Eestis käima kolm kiirrongiliini. Tallinn-Tartu, 350-400 kilomeetrit tunnis. Tartu-Pärnu ja Pärnu-Tallinn, ehk ka Tallinn-Narva (kui raha jätkub). Igale poole peaks jõudma vähem kui tunni ajaga. Neist jaamadest saaks peaaegu kogu Eesti rahvas tunni ajaga sõita kodu ja Tallinna vahet. Kiirteed pole nii hea lahendus. Autoga ei saa nõnda kiiresti sõita."
Rootslase meelest peaks Eestis olema 40-50 omavalitsust. Eestlased võistlevad mõttetult üksteisega oma väikeses vabariigis. Tuleb aru anda et me võistleme Soome, India või Inglise omavalitsustega. Väikesed vallad jäävad investeeringuteta.
Johansson kiidab Saaremaad, kus on osatud sealne elukeskkoond ära kasutada ja ehitada spaad. Majanduse paranedes läheb spaadel jälle päris hästi, arvab ta. Hiiumaa seevastu teeb kahju oma unikaalsusele, sest omanikud on müünud oma metsamaa maha võibolla poole maailmaturu hinnaga. Kui saksa turist tuleb saarele ja näeb seda ägedat raiet, siis tõukab see turisti eemale. 40 aastat on neil raielankidel seejärel tühi koht. Hiiumaal pole puudust kohalikest omavalitsustest. 60 000 elanikuga Gotlandi saarel on aga vaid üks omavalitsus.
