Mart Kalm: arendajad sigatsevad muinsuskaitsega
Kalm esines teisipäeva hommikul pikema sõnavõtuga Riigikogus, kus toimus muinsuskaitse temaatika arutelu riiklikult tähtsa küsimusena.
Kalmu sõnul kuuleme kogu aeg, et Eesti Vabariigi muinsuskaitsesüsteem on repressiivne ja omanikku väsimatult ahistatakse, lubamata tal mälestisega midagi teha, kuid samas tegelevad kinnisvaraarendajad tüssamisega. "Need tüssamised, mis kinnisvaraomanikud muinsuskaitseametnikele ette söödavad, on päris masendavad," märkis Kalm.
Ta tõi selle kohta näite: "Tuleb ettevõtja, kellel on üks vana väike puumaja, ja ta esitab kolm selle rekonstrueerimise ettepanekut. Esimene teadlikult on 20 korruse pealeehitamine, sest see ongi mõeldud selleks, et muinsuskaitseametnik minestaks. Siis öeldakse, et ei, ma olen mälestisest hooliv, ma armastan seda vana maja ja ma teen kohutava kingituse ja loobun sellisest kinnisvara arendusprojektist, kuna ma saan aru, et teile tundub see liialdusena. Ma nõustun 10 korruse peale ehitamisega! Ja kui siis vahepeal on ametnik jõudnud ennast koguda ja ütleb, et ka see ei tule kõne alla, siis võetakse taskust välja 3-korruselise juurdeehitise ettepanek, ja kergendunud ametnik kirjutab sellele sigadusele alla. Kusjuures tegelikult oleks vaevalt võinud kahekorruselist juurdeehitist sellele mälestisele lubada."
Kalm nimetas sellist praktikat "Eesti ettevõtjate teatriks". Muinsuskaitse on aga tema hinnangul püüdnud olla väga vagur ja mitte probleeme tekitada, samas kui see ametkond peaks end tõsisemalt kehtestama ja mitte laskma omanikel nii kergekäeliselt omavolitseda.
Viimase aja kõige masendava näitena tõi ta Pärnu ärinaise Irina Kolmkanti jõhkrad ümberehitused arhitekt Olev Siinmaa villas Rüütli tänav 1a Pärnus, mis oli juba mälestis Nõukogude ajast saadik. Selle väikese 158-ruutmeetrise maja restaureerimisse on tema sõnul üks Eesti ettevõtja kümne aasta jooksul investeerinud miljoneid kroone ja selle eest saanud suisa mitu Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemiat. "Ja siis selle peale tuleb teine ja lihtsalt ehitab selle omatahtsi muinsuskaitse eest salaja ümber, olles väga teadlik, et ta teeb seda salaja," ütles Kalm. Siin oleks muinsuskaitse tema sõnul pidanud kindlasti jõulisemalt tegutsema.
Kalm märkis, et selge on ka see, et ka omanikud vajavad positiivseid stiimuleid: "Kas need on maksusoodustused, kas need on laenudega antavad – aga midagi on kindlasti vaja. Või üks võimalus: kas näiteks needsamad muinsuskaitse poolt nõutud eritingimused, kas need võiks olla suuremas ulatuses omanikule riigi poolt kingitud?"
Kalm juhtis tähelepanu, et seni on eritingimusi veidi röövmajanduslikul teel koostatud ning tegelikult on olemas vajadus suurendada muinsuskaitselisi alusuuringuid, et nendele toetudes oleks võimalik koostada igal konkreetsel juhul kompetentsemaid ja usaldusväärsemaid eritingimusi.
"Ma ei ole kindel, kas seda on õige teha Muinsuskaitseameti raames, mis on riigi poolt ettenähtuna järelevalveorgan, või näiteks oleks vaja luua Kultuurikapitali juurde täiendavalt juurde eraldi muinsuskaitse sihtkapital. Aga kuskilt on alusuuringuteks lähiaegadel raha vaja," ütles Kalm.
Akadeemik ei halastanud ka teda kuulanud riigikogulastele, keda ta süüdistas kirikute renoveerimise programmi - mis iseenesest ei olnud halb - ärarikkumises. "Nii palju, kui mina olen asjast aru saanud, siis selle asja keerasite tuksi teie, austatud rahvaasemikud, kes te hakkasite pühakodade programmist raha jagama selle asemel, kuhu seda vaja oli, pigem oma kodukirikutele."
