Poliitikud võitlevad arhiivisaladuste pärast
Toompeal käib äge võitlus, kas avalikkusel peaks olema õigus tutvuda avaliku elu tegelaste arhiivitoimikutega.
"Mis seal salata, kehtiv arhiiviseadus välistab juurdepääsuõiguse andmise ajakirjanduslikul eesmärgil," ütles justiitsminister Rein Lang 28. oktoobril riigikogus.
Langi sõnul on eestlastel õigus teada oma riigi tippude - poliitikute, ettevõtjate ja kultuuritegelaste minevikku. Avalikkuse huvides on näiteks nende silmakirjalikkuse paljastamine - täpselt nii on see kirjas arhiiviseaduse muutmise seletuskirjas.
Kuigi seadus ei tee vahet Eesti Vabariigi ja Eesti NSV dokumentidel, puudutab see praegu eeskätt nõukogudeaegseid arhivaale. 1990. aastate taasiseseisvumisajast pärinevate dokumentide üleandmine riigiarhiivi on alles algamas.
Idee arhiivide avamisest ei meeldi kõigile riigikogulastele. Keskerakondlane Lembit Kaljuvee teatas, et teda seletused arhiiviandmetele juurdepääsu laiendamisest ei rahulda.
Keskerakondlane Evelyn Sepp aga arvas, et ajakirjanikele ei tohiks mitte mingil juhul võimaldada juurdepääsu delikaatsetele isikuandmetele.
Kuni 2008. aastal jõustunud arhiiviseaduse muudatusteni said ajaloohuvilised tutvuda mitte ainult surnud, vaid ka elavate inimeste kohta riigiarhiivis hoitavate dokumentidega.
Ka siis polnud kättesaadavad kõik nõukogudeaegsed paberid. Näiteks sai siinkirjutaja lugeda Eesti kompartei keskkomitee nomenklatuurse töötaja Andrus Ansipi toimikut aastatest 1985-1989.
Ansipi KGB väljasõidutoimikut ega Nõukogude Armee ohvitseritoimikut arhiiv ei näidanud, põhjendades keeldu peaministri isikuandmete kaitsmisega.
Langi seaduseparandus annaks ajaloohuvilistele, sealhulgas ajakirjanikele, õiguse nõuda tutvumiseks kõiki avaliku elu tegelaste toimikuid.
Samas peab tegemist olema "ülekaaluka avaliku huviga", mida tuleb arhiivile esitatud taotluses piisavalt põhjendada.
Enne toimiku näitamist küsib arhiiv kõnealuse avaliku elu tegelase arvamust. Alles pärast seda otsustab arhiiv, kas näidata toimikut täielikult, osaliselt või üldse mitte.
Nii ajaloohuviline kui avaliku elu tegelane saavad arhiivi otsust halduskohtus vaidlustada.
Langi muudatusettepanek ei taga, et avalikkus saaks Ansipi või mõne teise tuntud eestlase pabereid tõepoolest lugeda. Selle vastuvõtmine riigikogus looks siiski natuke parema võimaluse Eesti ajaloo uurimiseks.
Kuni aga piirangud kestavad, tuleb nõustuda riigikogus Langi poolt öeldud sõnadega: "Uurival ajakirjandusel on Eestis päitsed peas."
Kes tohib Eesti ajalugu uurida?
Kehtiv arhiiviseadus
Arhiiv lubab ajaloohuvilistel (sh ajakirjanikel) tutvuda isikuandmeid sisaldava arhivaaliga ainult isiku enda nõusolekul. Pärast isiku surma on 30 aasta jooksul vaja tutvumiseks tema pärijate nõusolekut. Teadustööks pole nõusolekut vaja.
Langi parandusettepanek
Arhiiv võib lubada ajaloohuvilistel (sh ajakirjanikel) tutvuda isikuandmeid sisaldava arhivaaliga ka siis, kui isik või tema pärijad sellega ei nõustu. Lubamiseks peab olema ülekaalukas avalik huvi. Teadustööks pole nõusolekut vaja.
