Kirjale on lisatud foto, kust vaatab vastu väike rõõmsalt naeratav pruunisilmine poisike koos oma emaga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja luuüdi transplatsiooni osakonna vanemarst Ain Kaare sai sama kirja oma endiselt patsiendilt. Ta peab sel viisil doonori otsimist äärmiselt ebapädevaks.

„Punkt üks - see asi lihtsalt ei käi nii," ütleb Kaare. „Patsient ei määra ravi! Kui patsiendi raviarst arvab, et patsient vajab luuüdi siirdamist, siis algatab tema luu-üdi doonori otsingu!"

Sama oluline põhjus on see, et kirjas otsitakse sobivat doonorit veregrupi A-positiivne järgi, Kaare sõnul määratakse doonori sobivus aga eelkõige HLA ehk koesobivuse kaudu. HLA analüüsimiseks pole vaja aga luu-üdi proovi (mida kirjas kinnitatud on). Veregrupi erinevus ei ole vastunäidustust donatsiooniks.

„Ühe doonori tüpiseerimine maksab 10 000 krooni," loetleb Kaare järgmise põhjuse. Niisiis nõuaks 100 doonori sobivuse testimine miljon krooni. Luu-üdi leidmiseks on olemas maailmas luu-üdi doonorite registerid, kus on kokku 15 miljonit doonorit. „Kui nende seast ei leita, siis kirja teel ammugi mitte," leiab arst.

Ja veel: „Seesugune sihitud doonori leidmine ei ole aktsepteeritav. Kui hakata doonoriks, siis tuleb valmis olla ükskõik kellele luu-üdi andma."

Kokkuvõttes hindab Kaare sel viisil doonori leidmist võimatuks.