Andmekaitse müüdid
Andmekaitse inspektsioon kaitseb andmeid.
■EI, me kaitseme inimeste õigusi. Isikuandmete kaitse eesmärk on inimese privaatsuse kaitsmine.
Isikukood on salateave.
■EI, see ei ole salajasem kui nimi või näiteks sünnipäev. Isikukood suudab küll teistest samanimelistest eristada, kuid seda ei ole põhjust pidada millekski eriti salajaseks või nimetada koguni delikaatseks.
E-posti aadressi ei loeta isikuandmeteks.
■VALE, isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad saada teada, kellest jutt, nii ka e-mail. Aadress eesnimi.perenimi@domeen.ee on konkreetse inimese oma ja seda ei või suvaliselt levitada või sellele valimatult kirju saata. Era-aadressile võib saata reklaami vaid eelneval nõusolekul.
Kooli- ja lasteaiapidudel lapsi pildistada ei tohi, sest puudub kõigi asjaosaliste nõusolek.
■EI, isiklikuks otstarbeks peopiltide tegemine on lubatud ja vägagi soovitatav. Niikaua, kui soov on täita oma kodust fotoalbumit või piiranguga fotoalbumit internetis, ei ole iga pildiloleva lapse vanema nõusolekut vaja.
Andmekaitse takistab suguvõsa-uuringuid.
■EI, suguvõsa-uuringuid, mille materjalid ringlevad suguvõsa sees, võib teha ilma suguvõsa iga liikme nõusolekuta. Kui aga uuringu andmed avalikustatakse internetis, nii et need on kõigile kättesaadavad, või asutakse sugulastele näiteks saatma reklaami, ei ole enam tegu isikliku otstarbega ja nendeks tegevusteks peab olema juba nõusolek.
Võlglaste andmeid võib avalikustada ükskõik kus ja kellele.
■EI, võlaandmete avaldamise eesmärk ei tohi olla kättemaks või häbimärgistamine. Võlaandmete edastamine on lubatud vaid inimese maksevõime hindamiseks ja seda juhul, kui andmete saajal on nende andmete saamiseks õigustatud huvi (lepinguline suhe või reaalne kavatsus lepingusse astuda).
Asutused ja ettevõtted peavad kaitsma isikuandmeid kõigi eest, ka inimese enda eest.
■EI, see on vale. Inimesel endal on õigus teada, mida tema kohta kogutakse. Inimene võib pöörduda asutuse või ettevõtte poole sooviga teada saada, mida ja miks tema kohta koguti, kust need andmed saadi ja kellele need edasi antakse.
Äriühingu juhatuse liige saab keelata oma nime avaldamise, kui viitab andmekaitsele.
■EI. Kui andmed puudutavad inimese tegevust äriühingu juhatuse liikmena, siis ei puutu andmekaitse üldse asjasse, sest äriühingul ei ole eraelu, mis kaitset vajaks.
Andmekaitse tõttu ei tohi abivajajast teatada.
■EI, see on täiesti kohatu ettekääne. Esiteks võib abivajajast teatada abivajaja nõusolekul. Kui nõusolekut ei saa või ei ole, võib asjakohasele asutusele või pädevale ametnikule abivajajast teada anda, kui see on vajalik kas abivajaja enda või kellegi teise elu, tervise või vabaduse kaitseks.
Meedias ja internetis võib inimese kohta avaldada kõike, sest Eestis on sõnavabadus.
■EI, valimatult ja kõike avaldada ei või. Ilma inimese enda nõusolekuta lubab seadus eraelu riivavaid isikuandmeid avalikustada, kui kaalutud on korraga kolme tingimust: ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see avaldamine ei tohi ülemääraselt kahjustada kajastatava inimese õigusi.
