2003.aasta novembri alguses oli Vaike Õiglane 27-aastane vandeadvokaadi abi, kelle unistusi oma kodust, perest ja edukast karjäärist ei ähvardanud miski. Ent 4.novembril naine tööle ei jõudnud. Öötundidel vahistati ta kahtlustatuna osalemises oma elukaaslase Heiki Männiku kuritegudes – passide, juhilubade ja muude dokumentide võltsimises. Kuigi tõendeid naise süü kohta lõpuks ei leitudki, hoiti teda novembrist aprillini, s.o. 171 ööpäeva vahi all. Naise sõnul oli tegu tüüpilise “survestamisega” – kuni vaikid, istud. “Uurijad arvasid, et kui ma ei taha oma mehe vastu ütlusi anda, siis küll vangla mu murrab. Iga kahe nädala tagant käis uurija ähvardamas - istud, kuni rääkima hakkad. Lõpuks lubasin rääkida ja mind lasti välja, aga ma ikkagi ei rääkinud. Siis olid nad probleemi ees – mind on kuus kuud vahi all hoitud, seega peab süüdistuse esitama hoolimata sellest, et minu vastu polnud muid tõendeid, kui et meil oli ühine eluruum.” Jaanuaris 2007 mõistis Harju maakohus Männiku tingimisi vangi, Õiglase aga õigeks. Naine küll teadis, millega mees tegeleb, aga ei olnud kohustatud meest üles andma. Süüdistus naise vastu oli nii nõrk, et prokuratuur ei kaevanud otsust edasi. Riik ei jäänud naisele võlgu: alusetu vahistamise eest maksti talle hüvitist 76 560 krooni. Miinus tulumaks… Kui kohtuasja kaotas riik, siis elus läks kehvemini alusetult süüdistatud naisel. Seitse aastat pärast vahistamist võitleb naine enda täieliku rehabiliteerimise eest.
