Ajakirjanike liidu juhatus läks Postimehega sõtta

 (9)
                 

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse enamus tegi täna avalduse, milles süüdistab ajalehte Postimees ja ajakirjanikku Tuuli Kochi ajakirjanduseetika reeglite jämedas rikkumises.

Käesoleva aasta 3. jaanuari ajalehes Postimees ilmus Tuuli Kochi kirjutis "Marica Lillemetsa preemia kääritab ajakirjanike liitu". Koch kirjutab, et „Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) juhi Marica Lillemetsa 20 000-kroonine preemia tekitab osas liidu liikmetes paksu verd, sest nende hinnangul keelab põhikiri juhatuse liikmetel endile preemiat maksta." Ajakirjaniku andmeil on liidus jõudu koguvate opositsionääride sooviks, et peatsel kongressil viimased kolm aastat liitu juhtinud Lillemetsa tagasi ei valitaks. Ühtki "opositsionääri" nime artiklis ei ole.


„Missugune ajakirjanduslik või tõeväärtus on sellisel väitel, kui selle kinnituseks ei esitata vähimatki tõendit selle kohta, kui paljude ja kelle organisatsiooni liikmete seisukohta juhatuses tehtud otsuste ja sellega seotud sündmuste ühekülgne esitlus tegelikult esindab!? Lisaks sellele on artikli autor T. Koch jätnud hea ajakirjandustava vastaselt küsimata mis tahes kommentaare nii EAL-i juhatuse premeerimisotsuse vastu kui ka poolt hääletanud liikmetelt, ehkki nende seas on muide ka Kochi kolleeg samast toimetusest," seisab avalduses, millele on alla kirjutanud EALi juhatuse liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Mart Ummelas, vabakutseline ajakirjanik Margarita Kornõševa, Eesti Ekspressi (Areeni) disaini-ja arhitektuuritoimetaja Karin Paulus, Vikerraadio vastutav toimetaja Liina Kusma ja SL Õhtulehe reporter Dagmar Lamp. Alla pole kirjutanud Postimehe reporter-toimetaja Hille Tänavsuu, vabakutseline ajakirjanik Enn Anupõld ja Merike Viilup Eesti Kultuurfilmist.

Lillemets on öelnud, et töötas 2005. aastal igasuguse tasuta ja kõik kolm aastat on ta oma kulud alates telefonikõnedest ja lõpetades parkimistšekkidega ise maksnud. 2006. aastal määras kongress talle juhatuse liikme tasuks 5000 krooni.

Mullu juunis tegi juhatuse liige Karin Paulus ettepaneku, et kolme tööaasta eest võiks liidu juhile preemiat maksta. 2007. aasta lõpus võeti see ettepanek häälteenamusega vastu.

„Postimehe" süüdistuste kohaselt polevat juhatuse poolt juhatuse esimehele määratud preemia põhikirja kohane.

Karin Pauluse sõnul tasustatakse Eesti Ajakirjanike Liidu liikmeid kongressi otsuse kohaselt vastavalt nende tegevusele. „Lillemetsa premeeriti hea maine loomise, kasumlike investeeringute, liidu eduka esindamise eest rahvusvahelisel areenil,  läbipaistva organisatsioonijuhtimise, suurepäraste seminaride korraldamise eest," selgitas Paulus.

Juhatuse liikmete avaliku kirja eesmärgiks on selle autorite sõnul juhtida tähelepanu sellele, kuidas mingi üksikotsuse moonutatud ja ebapiisava kajastamisega on heidetud kahetsusväärselt varju kogu suure kodanikeühenduse usutavusele. Ühtlasi peaks nüüd seisukoha võtma ka Pressinõukogu ja Ajalehtede Liit.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 9 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Ekspress - viimased uudised
Homses Ekspressis: Swedbanki kaks töötajat said ühe tehinguga pururikkaks
Edulugu algas swedbankist: Roman Loban, ainus eestimaalane, kes on ostnud Prantsusmaal jalgpalliklubi. (mensual.prensa.com)
“Oleg Smoli üks tuttavaid ja endine alluv ja kolleeg oli Roman Loban. Nimetatud isikuga töötas Smoli koos Swedbankis.
Kellest saab uus Köler Prize’i laureaat?
Väikesed draamad: Marko Mäetamme installatsioonis, laest alla rippuvates “kodustes roimades”, leiavad nunnud nukud oma lõpu küll uppudes, küll lämbudes.
Teet Veispak tutvustab teist korda väljaantava kunstiauhinna nominente.
TÄISMAHUS: Google’i tänavavaade tekitab elevust ja hirmu
Viru väravad arvutiekraanil Google’i tänavavaates ja täies ilus. Foto: Tiit Blaat
Inimesed pole rahul, et Google’i uus rakendus Street View näitab kogu ilmale nende koduhoovi.
Toobali-Tuiksoo kaasus oli algusest lõpuni prokuratuuri möödalask
Selleks ajaks, kui kaitsepolitseinikud Keskerakonna peakorteri läbi otsisid, pidanuks uurijaile olema juba selge, et kohut mõjuvõimuga kauplemises veenda ei õnnestu. Foto: Ilmar Saabas
Riigiprokuratuur on kõigest paari kuuga suutnud kaotada usaldusväärsuse poliitilise korruptsiooni uurijana.