68aastane proua: politsei väänas mu käed raudu
Inge keeras autoga välisministeeriumi tagant Kauka tänavalt Lembitu tänavale, et suunduda Liivalaia poole, kui sai ootamatult peatumismärguande talle järgnenud patrullilt. Vanemkonstaabel teatas, et proua ei andnud jalakäijale ülekäigurajal teed ning tulgu ta nüüd politseiautosse protokolli vormistama. Masinas nõudis emotsionaalne naine oma õigust: kinnitas, et tal pole 40aastase sõidustaaži juures ühtki rikkumist (mis on ka tõsi) ning tema polevat jalakäijat näinud. Rikkumist ei fikseeritud. Ka ei töötanud autos parasjagu infosüsteem. “Üks konstaabel ütles mulle, et olen liiklushuligaan ning isegi juba liiga kaua sõitnud,” räägib Inge.
Proual oli kiire koju, tal olid autos väärtesemed, kuid sõiduki uksed lukustamata. “Neil kulus aega ja ma avasin ukse, et minna korraks auto juurde. Seepeale hüppasid nad välja, väänasid mu käed selja taha, surusid autosse ja naiskonstaabel hoidis veel kätt mu kõri peal. Ilmselt arvasid, et olen ohtlik kurjategija ja tahan jooksu panna,” räägib Inge. Pensionär sai šoki, tal hakkas paha ja kutsuti kiirabi. Alles siis, kui saatuslikust liikluseeskirja rikkumisest oli möödunud kaks tundi, lasti proual minna.
Talle määrati 1200kroonine trahv. Kahe päeva pärast pöördus ta traumapunkti, kus fikseeriti verevalumid paremal õlavarrel. Politseinike vägivalla kohta tehtud kaebusele saabus vastus, et juriidiliselt oli kõik korrektne.
“Sunni kasutamine riivas teie põhiõigusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui antud situatsioonis oli vajalik,” teatas julgestuspolitsei juht Ivar Prits vastuses.
