Asjad, mis juhtuvad niikuinii:

Aasta alguses läheb Euroopa Liidu eestvedamine ühelt rahahädas ja tülidest lõhestatud saarelt (Küpros) teisele (Iirimaa). Aasta teisel poolel jõuab järg Leedu kätte. Tugevat juhtimist pole oodata kummaltki suunalt.

USA püstitab uue võimsa rekordi rahvusliku võla osas, finantskuristikku ei saabu, samuti tuleb majanduskasv hoopis oodatust suurem.

Hiina saab uue riigipea, kes seisab silmitsi rohket ümberkorraldamist nõudva aeglustuva majandusega.

Lääneriigid asuvad üksteise järel oma vägedega Afganistanist minekule – enne uusi kangelastegusid Lähis-Idas on vaja ka natuke hinge tõmmata.

Iraan, Iisrael, USA ja Süüria leiavad aasta teises pooles pärast pikka ponnistamist ja otsinguid viimaks ettekääde Lähis-Idas suurem mürgel korraldada, seda jagub ka 2014. aastasse. Ka Eesti otsustab saata oma väikese, kuid võitmatu kontingendi liitlasvägede koosseisus konfliktikoldesse.

Euro ega eurotsooniga ei juhtu mitte kui midagi erilist terve aasta jooksul – mure eurode lõppemise pärast möödub, kui Euroopa Keskpank kinnitab, et trükivõimekust ja indu jätkub. Eurotsoonis jätkavad korraga kasvamist nii majandus kui tööpuudus. Läti täidab eurotsooni kriteeriumid ja asub tegema ettevalmistusi eurole üleminekuks.

Kreeka, Portugal ja Küpros küsivad 2013 rohkelt abi ja maksepikendust, mida neile ka antakse, sest ELi ühist majanduskasvu on kõige kindlam toetada ju kõige hädalisemaid doteerides.

Globaalne majanduskasv jätkub – olulisimad börsiindeksid Euroopas, USAs ja Aasias teevad uued tipptasemed – levib usk, et kriis on lõplikult võidetud. Samal ajal kulla ja nafta hind kiratseb.

Globaalsed jõujooned nihkuvad selgelt Aasia ja Lõuna-Ameerika kasuks.

Ilmuvad esimesed rulli keeratavad telefonid ja tahvelarvutid.

Suure tõenäosusega leiavad aset järgmised sündmused:

Surevad nii Fidel Castro kui Hugo Chávez – kohalikud otsustavad järgida Türkmenistani mudelit ja jätkata revolutsiooni asemel eelmistega võimalikult sarnaste juhtidega.

Šotimaa valib referendumil iseseisvuse ja kukub sellega ka Euroopa Liidust välja, inglased on mõttes, kas peaks šotlaste eeskuju järgima.

Lubatakse kulude kokkuhoiu nimel tuua Euroopa Parlament üle Strasbourg’ist Brüsselisse, tähtaega siiski ei määrata.

Viljar Veebel