Talv on ka siin kätte jõudmas, mis väljendub esialgu selles, et päikselised päevad jäävad harvemaks ning peaaegu vahetpidamata sajab vihma. Vihmasadu soosib ka Istanbuli asukoht – ühelt poolt avaneb linn Musta mere ja teisalt Marmara mere suunas. Temperatuuripügalad kõiguvad Istanbulis praegu pluss 5–15 vahel, samal ajal kui riigi idaosas, näiteks Karsi provintsis, kust võib leida üle-eelmise sajandi lõpus väljarännanud eestlaste jälgi, on talvekülmad ja lumesadu võimust võtmas.

Talvisel perioodil on tee kõrvale, mida müüakse Istanbuli tänavatel aasta ringi, ilmunud tasahilju ka üks teine kuum rüübe – salep – kondenspiima värvi ja seda meenutava konsistentsiga magus jook, mille peale on kombeks raputada ka pisut jahvatatud kaneeli. Salep’it valmistatakse ühe spetsiaalse, Türgi kaguosas kasvava orhideesordi mugulatest. Türgis on salep meremeeste, sõdurite ja paljude teiste jaoks, kelle elukutse nõuab alalist õuesviibimist, populaarne jook, sest annab lisaks soojusele ka magusast saadavat energiat. Igal juhul Istanbuli või muidu Türki sattudes maksab proovida, ja kui maitseb, pakike salep’i-pulbrit ka kaasa osta.

Istanbuli tänavakohvikute omanikud trotsivad jahedat ilma ja meelitavad külastajaid oma välikohvikutesse gaasisoojendiga. See on riistapuu, mis veel mõni aasta tagasi oli siinkandis üsna tundmatu. Gaasi­soojendi levikut soodustab asjaolu, et käesoleva aasta juulis jõustus, paljude Euroopa riikide eeskujul, Türgis seadus, mis keelab suitsetamise kinnistes ruumides. Kartuses jääda ilma oma klientidest ja soovist jätkata harjunud elustiili väljendati meelepaha uue regulatsiooni vastu kõrtsmike ja nende kundede ühistel meeleavaldustel, kus suitsukeeldu taunivate plakatite all plärud demonstratiivselt ette visati. Ühe Türgi linnakese teemaja omanik töötas aga välja süsteemi suitsetamiskeelu ülekavaldamiseks – kohvikuakna taga läidetakse sigaret, mis omakorda kinnitatud kummitoru otsa. Ideaalis töötanuks süsteem selliselt, et ühest kummitorust imeb klient väljaspool kohvikut tossavast sigaretist suitsu sisse ja teisest puhub välja. Pole samas teada, kuidas eksperiment lõppes ja kas revolutsiooniline meetod ka riigi tervishoiuametnikelt heakskiidu sai.

Eesseisev 2010. aasta on Istanbulile märgilise tähendusega – esimest korda saab linn väljaspool ELi Euroopa kultuuripealinnaks.

Ettevalmistused on täies hoos – renoveeritakse iidseid hooneid (sh maailmakuulsat Hagia Sophiat), käivitatakse uudseid projekte linnaruumis ja Istanbuli kultuurielus. Lisaks paljudele teistele Euroopa riikidele-rahvastele liigutavad Istanbuli kultuurikatlas kulpi ka eestlased.

Ametlik avalöök antakse kultuuripealinna aastale 16. jaanuaril.