Terje Toomistu: Allah is not on-line
Indoneesias, kus võetakse vastu naise keha kriminaliseerivaid pornoseadusi ning lapsed riietatakse ka ujumistunnis pearättidesse, varjub dekadentlik potentsiaal tehnoloogilise eesriide taha. See elab suuresti peentes mobiiltelefonides ja kogub jõudu Facebooki veergudel.
Nimelt on umbes 2/3 Indoneesia internetikasutajatest kolinud Facebooki, muutes selle teiseks suurimaks kasutajaskonnaks maailmas pärast USAd – kokku 29,4 miljonit kontot. Maailmamastaabis elab viis protsenti Facebookist Indoneesias. Facebook on enim klikitav internetisait Indoneesias, edastades nii Yahoo’d kui Google’it. Säärane populaarsus on omakorda seotud smart-telefonide kättesaadavusega. Koduinternet on siin aeglane ja kallis ning laua- või sülearvutit saavad endale lubada vaid rikkad. Niisiis käib hiiglaslik osa e-suhtlusest mobiiltelefonide abil. Pole haruldane, et operaatorid pakuvad Facebooki tasuta ligipääsu.
Facebook avab aga muuhulgas ka selliseid maailmu, mida konservatiivsemad kodanikud peavad kõlvatuks. Seaduste tasandil võib näiteks avalik french kiss viia kuni viieks aastaks vangi ning sotsiaalsel tasandil hinnatakse endiselt kõrgelt süütult mehele minejaid. Seksitöötajaid nimetatakse siin “moraalituteks naisteks” (wanita tuna susila; miks mitte seksiostjaid moraalituteks meesteks?) ning naiste “kontrolli alla saamist” toetas aastakümneid ka president Soeharto autoritaarne “New Orderi” režiim (1966–1998).
Nüüd aga teevad Facebook ja teised interneti voorused revolutsiooni nendes sfäärides, kuhu Allahi silm ei küündi. Näiteks riivavad valusalt islami moraalikoodeksit järgmised neli nähtust võrgumaailmast.
Esiteks, flirtimine. Indoneesias pole kerge avalikult vastassugupoolega mängida. Uudishimulike indoneeslaste hulgas tekitab iga väiksem märk sahinaid ning avalikus ruumis pole kohtigi, kus kallimaga kurameerida. Nii on suur osa flirtimisest kolinud võrgumaailma, kus maise maailma sotsiaalsed reeglid justkui enam ei kehti.
Teiseks, poseerimine. Tüdrukud, kes järgivad tänavatel tagasihoidlikku islami moejoont, paljastavad Facebooki galeriides oma tõelise ilu.
Kolmandaks, mängurlus. Ka see “surmapatt” kogub Facebookis tuure. Pokkerist on saanud number üks meelelahutus Indoneesia poistele.
Neljandaks, porno. Kord kohalikus baaris pistis kõrvaltlaua vanamees mulle pihku oma vinge smart-phone’i. “Ainult 16aastane!” kommenteeris ta vaimustunult pornovideot, mis jooksis tillukesel ekraanil. Analoogseid klippe oli tal veel kümneid ja kümneid. Kui uurida, kust on mobiiltelefonidele sobiliku 3gp formaadis pornovideosid kõige rohkem võrku riputatud, saab vastuseks Indoneesia. Hiljuti tabas Indoneesiat meediaskandaal seoses internetti sattunud kuulsuste seksivideotega, mis pornoseaduse kohaselt võib viia nad aastateks vangi.
