ÜLEVAADE JA KAART: Ohtlikud paigad, kus loomad turiste söövad

 (6)
                 

On tõsiasi, et mööda maailma rändavate inimeste jaoks kujutab suurimat ohtu mõni teine inimene - terrorist, ekstremist või lihtsalt röövel. Turismispetsialistid on koostanud nimekirja paikadest, kus uudishimulik eksootikahuviline turist võib kergelt sattuda mõne metseluka ohvriks.

Manu rahvuspark Peruus. Andide idaküljel asuv lopsaka loodusega rahvuspark on huvitav sihtkoht paljudele turistidele, ent mõnus elupaik jaaguarile - Lõuna-Ameerika suurimale kiskjale. Kuigi jaaguari põhitoiduseks on sealkandis elutsevad maailma suurimad närilised kapibarad, ründavad näljased kaslased teinekord ka koduloomi. On tulnud ette juhtumeid, kus jaaguar on rünnanud selvasse sattunud turisti. Tavaliselt luurab suur kaslane oma ohvrit puuokstel või pikas rohus ning ründab ootamatult kas seljatagant või küljelt haarates võimsate lõugadega kaelapiirkonnast. Teinekord haukab peastki. Tõsi, kui ohver märkab hiilivat kaslast ning paneb plehku, siis jaaguar üldjuhul järgi jooksma ei hakka, lohutavad turismispetsid.


California poolsaare lõunaosas, mis kuulub Mehhikole ning Lõuna-Aafrika lõunatipus tunneb enda hästi suur valgehai - maailma ookeanide jubedaim roimar. Huvitaval kombel samad paigad armsad ka sukeldujatele ning surfijatele. Seega, nagu nimekirja koostanud spetsid teraselt märgivad, ronib toit valgele haile praktiliselt ise lõugade vahele. Surmaga lõppenud juhtumeid pole just väga palju, raskeid vigastusi, mille põhjustajaks hairünnak aga küllaga.

Khao-Soki rahvuspark Taimaal on maailmas see paik, kus päris suure tõenäosusega võib kohata mõnd korralikku mürkmadu ning kogeda arstide operatiivset tegutsemist maohammustuse ravimisel. Ses rahvuspargis elab ekspertide teatel suurim kuningkobrade populatsioon maailmas. See kuuemeetrine roomaja omab arsenalis mürgivaru, mis võiks vabalt tappa elevandi. On ka rohkelt teisi mürkmadusid neis paigus, kes aasta jooksul sadakond kohalikku elanikku on teise ilma saatnud. Sestap ei soovitada Khao-Sokis ilma kogenud giidita ringi uidata.  

Lõuna-Luangwa rahvuspark Zambias on koht, kus leidub jõehobusid. Ja-jaa, jõehobusid. Kuigi üldiselt peetakse Aafrika hirmuäratavaimaks kiskjaks lõvi, tapavad enim inimesi hoopis jõehobud. Nii 100-150 kohalikku ja mõne turist aastas. Multifilmidest aeglase, muheda ja heatahtliku paksukesena tuttav hipo on tegelikkuses üsna agressiivne tegelasne, iseäranis nooremad isendid. Ja kiired on nad kah - jooksevad kaks korda kiiremini kui keskmine inimene. Eriti ohtlikud on jõehobud öösiti, mil nad tulevad veest välja kaldale söögipoolist otsima.

Venemaal Baikali järve metsikud kaldad on kohaks, kus võib vabalt silmitsi sattuda hundiga. Kuigi teated sellest, et hunt inimest ründas, jäävad kaugesse minevikku, ei pruugi kohtumine selle metsloomaga, iseäranis näljase isendiga midagi head tähendada. Samuti pole turismispetside teada Baikali kandis raske kohata ilvest või pruunkaru. Huvitav, et turismispetsid ei märgi Eestit, kus hundid, karud ja ilvesed kah täitsa olemas on.  

Kakadu rahvuspark Austraalia põhjaregioonis on paik, kus kõige hirmuäratavamaks kiskjaks on krokodill. Igal aastal tapab see hirmus elukas, keda võib kohata pea kõikides veekogudes, sealkandis mõne inimese ja nii mõnigi saab tõsiselt viga. Eriti need, kes ei saa veekogust mööduda kalastamata.

Serengeti lauskmaa Tansaanias on koht, kus elutseb lõvi. Kui mujal maailmas üldiselt metslooma rünnakute ohvrite arv väheneb, siis Tansaanias hukkub lõvide rünnakutes üha enam kohalikke elanikke. Viimase 20 aasta jooksul on lõvi lõugade vahel hukkunud koguni 600 kohalikku. Ent samas on Serengeti paik, kus vabas looduses elavat lõvi kõige tõenäolisemalt saab näha. Sellest ka turistide massiline huvi selle paiga vastu.

Kanada linn Churchill kannab õigusega jääkarude pealinna tiitlit. See loom tahab just sellest väikelinnast mööduda, et minna poegimispaika. Igal aastal koguneb Churchilli hulga turiste, kes oma silmaga tahavad kaeda selle kuni 600 kilose müraka liikumisi. Pole vist maja märkida, et inimesega saab jääkaru kerge vaevaga hakkama, oleks vaid juhust. Sestap on Churchill ümbritsetud spetsiaalsete karulõksudega ning turistid liiguvad ringi siiski spetsbussides, mis üldiselt kaitsevad jääkarude rünnakute eest. Tõsi, oma lollusest on võimalik karu söögilauale siiski sattuda.

India, Ranthambhore looduskaitseala on tore koht, kus elavad tiigrid. Keegi ei oska öelda, kui palju on Indias, Nepaalis või Bangladeshis tiigrite rünnakutes kohalikke hukkunud. Ilmselt palju, aga keegi pole neid kokku lugenud. Tänapäeval, tõsi, on salakütid neid kauni nahaga suuri kaslasi väga palju hävitanud ning suurt ohtu neist vast enam pole.

Komodo rahvuspargis Indoneesias on koht, kus elutseb maailma suurim sisalik - Komodo varaan. Kuigi see hirmuäratav elukas ründab inimesi harvem kui krokodillid või haid, esineb siiski piisavalt juhtumeid, kus varaanihammustus on inimesi surmanud. Kuigi varaan näib aeglane, on see täismehe kaalus tegelane ometi piisavalt kiire, et inimene kätte saada. Komodo varaani hammustus on surmavalt ohtlik. Lisaks mürgile sattub haava hulgi hiidsisaliku hammaste vahel pesitsevaid ohtlikke baktereid. Kui hammustuse korral arstiabi käepärast pole, on lõpp üldjuhul letaalne. Sestap ei soovitata neil, kes Komodo saarele imeelukaid vaatama lähevad, sinna ööbima jääda.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 6 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Ekspress - viimased uudised
Kuidas eestlased rokkisid Thbilisis
Südamlikult ja rokkides: Tõnis Mägi ja Kärt Johanson esitasid Thbilisi vanalinna teatrimajas mõtliku kava, kus kolmandaks osaliseks laval oli vana pianiinonäss ning kulisside tagant kostis Gruusia meeskoori mitmehäälne ümin. (Foto: Paul Pihlak)
Ekspressi ajakirjanik Raul Ranne käis koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ning ansambliga Smilers Gruusias ning tõdes, et tõepoolest, teinekord vist tulebki sõita päris kaugele, et kodune artist silma märjaks võtaks.
Venelased kuulavad meid pealt
“Villa Valerija”: Teistest elumajadest eristab luurejaama kõrge masti otsas paiknev “tünn”. (foto erakogu)
Samal ajal, kui Eesti kaitsevägi peab Kirde-Eestis järjekordset Kevadtormi, jälgib Narva jõe Vene-poolsel kaldal meie sõdurite tegemisi raadioluurejaam Valerija.
Ajamasin: Baruto 11 aastat tagasi ja nüüd
Enne: Koolipoiss Kaido Höövelson poseerib karikaga pärast esimese koha võitu Sakura sumomeistrivõistlustel Vinni spordihoones aastal 2001. (foto: Riho Rannikmaa)
Melanhoolne pilk Tallinnale (1)
19. mai 2012 13:38
Melanhoolne pilk Tallinnale
Hoogsad muutused: Tallinnas pole areng 20. sajandil olnud küll nii tormiline kui Riias või Helsingis, kuid siingi leidub kohti, mis on tundmatuseni muutunud. Fotol Harju tänava algus Vabaduse väljakul 1930ndate alguses (repro raamatust)
Kohutavalt kaasakiskuv pildiraamat, tõdes Karin Paulus Aare Olanderi teosega tutvudes.