Õigekirjavigade tipp-10

PMi üks ülimalt enesekindla vaatega päevatoimetajast kirjaneitsi , kellel emakeele hinne põhikoolis vaevalt küll üle "kolme" oli, teatas neil päevil, et "Pirita jõel uppus inimene".- Püüdsin küll selgitada, et "kuigi paat sõitis jõel, uppus inimene ikkagi jõkke".
Meie noorte lugemus on sedavõrd madal, et nad ei näi midagi teadvad sõnade ühildumisest.
---
Suurest ja väikesest algustähest.
21.mail 2006.a. vastas "Eesti Looduse" peatoimetaja Toomas Kukk mulle järgmist: "Asutuste väikese algustähega kirjutamise põhjendus on EL 2004, nr. 10, lk. 23. See võib meeldida või mitte, aga ELis kirjutame asutuste nimed
väikeste algustähega. Õpetatud Eesti Selts on kahtlemata selle ühingu õige
nimi, aga meil pole põhjust seda suure algustähega kirjutada, ajakirja
tekst pole ametlik dokument, kus peaks asutuste nimetusi eriliselt
esile tooma"
--
Ta väitis ka seda, et " EE pole suurtähe osas paraku mingi autoriteet, pigem on seda eesti keele
grammatika jms. keeleteadlaste kirjutatud raamatud. Keelenõuanded on juba
aastakümme vähemalt soovitanud kasutada väikest algustähte, kui pole just
tegemist ametliku tekstiga. Kas väikese algustähega kirjutatud õpetatud
eesti selts on teistsugune organisatsioon kui suurte algustähtedega? LUS
käib samuti läbiva väiketähega. Sellest on kunagi meie keeletoimetaja
kirjutanud rubriigis EL küsib, praegu ei oska täpset viidet juhatada."- (Antud juhul on "EE" "Eesti Entsüklopeedia".) Kui isand Kukk oli seisukohal, et "Õpetatud Eesti Selts" ei olevatki selle seltsi ametlik nimetus - milline võrratu silmaring meie maineka loodusajakirja peatoimetajal!!!- siis viitasin EEle.
--
Lõpetuseks kordan EL peatoimetaja seisukohta: See võib meeldida või mitte, aga ELis kirjutame asutuste nimed väikeste algustähega"
Ka EPLO peatoimetaja lubas Keeleinspektsiooni peale "kõrgelt lasta"... Huvitav, kas on juba uue töökoha leidnud..?

aga kui on tuimaks tegemine tuimastamine, siis miks pole maa kuivaks tegemine kuivandamine?

Mardile: "enamus" ja "enamik" ei tähenda sama. Näiteks: "enamik inimesi" on õige, aga "enamus inimesi" mitte. Seega, "enamik" kasutatakse koos nimisõnaga. "Enamus" on ise nimisõna. (enamus hääletas eelnõu poolt).

cat:
07.04.2008 12:05
katrul ja kartuLAS.. kust see -las lõpp sinna pannakse, aru ma ei saa!

teine näide: taldrek ja taldrik. misasi on taldrek? star-trek :P ?


need -las lõpud on arvatavasti mõni murre. nagu teada ei rääkinud põhja-ja lõuna-eesti ühtemoodi ju eesti keelt. minu vanaema räägib siiamaani, et lapsed joosevad (lapsed jooksevad). sama moodi taldrek ja taldrik, midagi seoses murdega.


ja sõna 'mõte' kohta. eesti kirjakeele alus ÕS 2006 ei sisalda sõna 'mõtetu', küll aga 'mõttetu'. niisiis kuidas saab esimene vorm olemas olla? mida see tähendab? igatahes on seda siis valesti kasutatud.
p.s. vabandan, kuid mu klaviatuuri parim enne on möödas ja shift-klahv ei funksioneeri enam. st ma ei saa suurtähti kasutada. vabandused ette ja taha.

Kas keel kujundab meid või peaks keel arenema vastavalt sellele, kuidas inimesed seda räägivad?

Mind ajab hulluks, kui kirjutatakse aitäHH ja üleSS

Minul aitab ka see kui vajutan tabulaatori kohal olevat klahvi (selline laineline märk on peal)ja seejärel s või z tähte. Teiste tähtede puhul paneb katuse tähe ette.

Antud artiklis toodud loendis on osadel lausetel "punkt" lõpus, teistel aga ei ole! Ehk seletab "ÕS" spetsialist, mis ta nii tegi!

miks*

"vanades sokkides ehk vanus sokis "
kas ei pea loogika järgi tulema hoopis vanu sokke - vanus sokes?

"Peatselt vs peadselt. Siinkohal kehtib küll algklassis õpitud reegel. S-i kõrval käib tugev kaashäälik."
See reegel küll nüüd 100% õige pole. Näiteks RAUDSELT?

Mulle ei meeldi, kui inimesed kasutavad "mina ehmusin" asemel "mina ehmatasin". See on keeleline lodevus.

"nende tähtede saamiseks pole teil vaja midagi muud, kui vajutada alla "Alt GR" ja "s" või "z" tähe kombinatsioon."

Mul küll ei tööta, Word teeb selle peale hoopis imelikke asju.

"Soovitus klaviatuuri ostjatele
Enne, kui ostate klaviatuuri, veenduge, et see eestikeelne klaviatuur oleks. "

jajah... nigu see alati nõnda lihtne oleks...

Nimisõnade kokku-lahku kirjutamine. Lihtne reegel ütleb, et kui tahetakse näidata põhisõnaga liiki, siis kirjutatakse see eelmise sõnaga kokku (kooliraamat, juturaamat). Kui tahetakse näidata põhisõna kuulumist, kirjutatakse see eelmisest sõnast lahku (venna raamat, (selle) kooli raamat).

Kõikvõimalikes tarbetekstides (näiteks kohvikute menüüdes, kauplustes) on selle reegli vastu eksimine lausa massiline. Nt "porgandi salat", "kapsa pirukas", "keedu kartul" jms.

asi toimub peale kella viite ja kuute - no kaua võib. Viit ja kuut peab olema, lollakad

anekdoot - anektoot:)

...kui võtad teiste vigu arvustada, pead muidugi ise korrektne olema:-)) Mu eelmises kommentaaris peaks olema "kui tahetakse näidata põhisõna liiki". Näpukas!

"kirjutame asutuste nimed väikeste algustähega. Õpetatud Eesti Selts on kahtlemata selle ühingu õige nimi, aga meil pole põhjust seda suure algustähega kirjutada, ajakirja tekst pole ametlik dokument, kus peaks asutuste nimetusi eriliselt esile tooma"

:-D :-D ...noh... niiviisi siis tulebki ajakirjanduses ülestähendatut võtta - mitteametlikult.

käänati nagu sõna ema
kes:ema kelle:ema keda:ema
mis:õlu mille:õlu mida:õlu

VALE - tahaplaanile
ÕIGE - tagaplaanile