Teises klassis avaldus Ivaškevitši fotohuvi kingiks saadud aparaadil nii, et ta tegi kaamera tükkideks lahti. Elu jooksul on ta veel mitmeid kaameraid kingiks saanud, aga tõsisemalt hakkas ta fotograafiaga tegelema siis, kui saabus digiajastu. Enne oli “mul alati kahju piltidest, mida sai hulgim ilmutatud, aga ükski ei sobinud, enamik tuli ära visata... Stuudios hakkasin pildistama sellest hetkest, kui sain aru, et tahan valgusega mängida ja ise valgust suunata, mitte sõltuda päikesest. Nüüd olen stuudiost jõudmas jälle naturaalse valguseni.”

Selles, naturaalses, ja stuudiovalguses ongi tehtud Eesti ja Vene kultuuritegelaste portreed, mida Ivaškevitšil on kogunenud üksjagu ja millest siin on näha killuke.

Aleksandr Ivaškevitši näitus on Peterburis Baltiskii Domis üleval 27. aprillist 30. maini. Eestis saab seda näha märtsis Tartus ja suvel Tallinnas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.