Kindlasti on Vilja Savisaar-Toomast praegusele Tallinna linnapeale väärt vastane ja toob oravatele ka üksjagu pähkleid sügisel pessa. Küsimus on, kas poliitikas on üldse mingit eetikat (küünikud muidugi naeravad siinkohal). Ent Lihtne Inimene, see, kelle nimel ikka veel häältepüüdmismasin lõgistab, vaatab asja omast seisukohast ja näeb seda, mida kirjeldas üks paljutsiteeritud kirjanik: “Sõda on rahu, vabadus on orjus, teadmatus on jõud, vilja savisaar on reformierakond.” Variserlik häma, demagoogia.

Imestusega loeme, kuidas Vilja Savisaar kinnitab meedias, et kuigi ta hüppab üle oma aastetepikkuse põhirivaali paati, pole tema vaated muutunud – ja sealsamas naeratab magusalt Andrus “Hullem-Kui-Katk” Ansip ja ütleb, et ei mõista sümpaatse naispoliitiku kunagisi näkkusülitamisi hukka. Poliitikas ollakse valmis süljelärakaid alla neelama. Siinkohal veel mõned Vilja Savisaare “vaated, mis pole muutunud”:
“Sarnaselt sisehaigustest puretud inimesega on ka Ansipi valitsus kaotanud huvi ja empaatiavõime riigis elavate inimeste murede ja ümbritseva suhtes. Halb sisekliima ja erahuvide ülimuslikuks seadmine on halvanud võime teostada Eestis terviklikku võrdsetel alustel põhinevat hoolivat poliitikat.”

“Paratamatult meenub Ansipi nüüd lausa uskumatult piinlikuna kõlav jutt majandustõusust olukorras, kus Eesti tegelikult kiireneva hooga majanduskriisi suunas liikus. Võib-olla ootab peaminister ka seekord taevast appi?”(Kesknädal, 3.12.2008)

“On aeg eestimaalaste igapäevaelu kohati absurdi viinud Ansipi kildkonna utoopiatele piir panna.” (Kesknädal, 28.1.2009)

“Peaministri küündimatu valitsemine on lasknud käest võimaluse Eesti ühiskonda edendada.”

Rein Lang võib ju olla joodikute jumal, kuid mina sellega ei lepi!”( Kesknädal, 24.1.2007)

“Maripuu on Reformierakonna väga kõvasti kolisev ämber, sest kindlasti ei saa selline inimene olla sotsiaalminister, kel puudub sotsiaalsusest ja inimlikkusest igasugune arusaam.” (Õhtuleht, 8.1.2009)