Paljud neist mäletavad Lüürikute esinemisi, mõned ka Keldrilist Heli ja Väntorelit, teised Sven Grünbergi "Messi".

Minu argumendi apoteoos oli äsjasel öölaulupeol, kus Mattiiseni/Leesmendi ärkamisaegsed laulud ühendasid pea 100 000 eestlast. Kui selle mõju kõrvale panna riiklik tähelepanu, mida Eesti pop- ja rokkmuusika on pälvinud, siis on asi enam kui naeruväärne.

Kui mälu mind ei peta, siis tegutses Prantsusmaal kunagi pop-ja rokkmuusikaminister, kelle asi oli muusikaelu edendada. Rootsi on kujundanud popmuusikast olulise ekspordiartikli, Briti kuninganna on andnud autasusid Rod Stewartile, biitlitele, rollingutele jt.

Tunnustagem Eesti pop- ja rokkmuusikuid, nende laulud võivad olla rahvuskultuuriliselt mõjukamad kui paljud lihvitud marmoritükid või värviga kaetud lõuendiribad. Kõige paremini sobib rokiministriks Rein Lang, kes on tegutsenud nii Ruja ja Ultima Thule kui ka Tartu muusikapäevade ja Rock Summeri liigutajana.