Priit Hõbemägi: Saada s***a asjale, karga ise kannule!
Liiklusskeem keeratakse pea peale, sadakond autot suunatakse kahe kase vahelisele kitsale teele, eramaja esise ja korrusmaja parkla vahele. Kaks autot seal teineteisest mööda sõitma ei mahu. Segaduse põhjuseks oli maantee äärde ehitatav kergtee.
Elanikud võitlesid nagu suutsid. Nende suurim võit oli kahe tähtsa liiklustegelase isiklik kohalesaabumine jäisel talvepäeval. Nood seisid ja kuulasid murelikke elanikke, kuid sama hästi oleks võinud kurta Lihavõttesaarte saladuslikele kivikujudele, kes merd jõllitavad.
Kõik argumendid põrkasid vastu ametnike kvaliteetseid kuubesid. Nad seisid jäises tuules vankumatult, selliste kohtumiste ärakannatamine käib nende palga sisse. Nad lahkusid.
Kergtee tuli ilus – see ühendab mitte-autostunud elanikke lähima Selveri ja sealt jätkuva tee kaudu kaudu kaugemal asuva Rimi ja Prisma kauplustega. Elu nagu paradiisis. Senine sissesõidutee suleti kolme postiga, selle ette rajati jalakäijate ülekäigurada ja sadakond autot pressivad igal hommikul ja õhtul ühekaupa kahe kase vahelt läbi. (Miks on vaja kahel autol teineteisest mööduda, imestas ametnik. Las üks seisab, kuni teine sõidab!)
Kuid ühele kohalikule mehele see värk ei meeldinud. Mõne aja pärast oli tõkkepost maha saetud ja vana sissesõit taas avatud. Linnavalitsuse joped asendasid selle betoonplokiga. Paari päeva pärast oli plokk kõrvale tiritud. Siis toodi kohale veel suurem jurakas. Ka seda tabas varsti sama saatus. Pinge tõusis. Järgmises etapis valati maa sisse kinni jämedad betoonpostid. Paistis, et linn on võitnud. Aga ei! Ühel hommikul oli jäme post maapinna kohalt nagu läbi lõigatud ja mõnitavalt kraavi visatud.
Niimoodi kõik jäigi ja püsib siiamaani. Korralikud kodanikud teevad kaskede vahel ringi ja liikluskoormusest on käänukohal asfaldi sisse juba seasuurune auk tekkinud. Kergsõidutee ülekäigurajale, kus käivad lapsed, jalgratturid ja lapsevankritega emad, saab aga endiselt sõita otse kvartalisiseselt teelt ja mõned nõmedad uljaspead seda võimalust ka kasutavad.
Minu kadunud vanaema ütles mulle alati, kui ma midagi pooleli jätsin: saada sitta asjale, karga ise kannule! Need kaks meest, kes selles loos esinevad, on Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse direktor Mati Songissepp ja liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugas. Mehed, te olete ikka masendavad tüübid küll – keerasite kõik segamini ja siis jätsite sinnapaika. Ja ärge tulge rääkima, et teile ei ole seda asja meele tuletatud! Mitte ei saa aru, miks teiesuguseid tüüpe linnavalitsuses peetakse. Kui see looder Norman lahti lasti, äkki saab sedasama teha ka teiega?
