Pangaliit lükkas Tarbijakaitseameti nõudmise need trikid lõpetada kolmapäeval tagasi. Tarbijakaitseamet on julgelt lubanud tarbijate huvide eest võitlemiseks kohtusse minna.

Praegu pole Eestis vist kehvema mainega ametit kui pangatöötaja oma. Asjaolud on hetkel sellised: ülemaailmne panganduskriis, laenutingimuste karmistumine ja laenuintresside tõus, raha haihtumine pankade juhitavatest fondidest kas aktsiahindade kukkumise tõttu või nn seletamatutel põhjustel, nagu äsja juhtus SEB likviidsusfondiga. Ja kui sellele lisaks tuleb ilmsiks veel väike mõnus laenuandjate ja riigi tüssamine, siis saab sõit mööda allakäiguspiraali hea hoo sisse.

Ma ei tea, kes annab avalike suhete alast nõu Pangaliidule, kuid ma soovitan see tegelane või firma kiiresti välja vahetada. Või kui Pangaliit ise endale nõu annab, siis soovitan kiiresti hea nõuandja võtta.

Sest viskuda kahtlase tegevuse kaitseks dzotile ajal, mil pangad on muutunud ühekorraga nii vastutustundetute rikkurite kui ka kodanike rõhuja võrdkujuks, ja hakata selles asjas Tarbijakaitseametiga kemplema ei ole hea mõte. Pangaliidu väited, et laenuvõtjatel on võimalus valida kroonilaenude ja eurolaenude vahel ning et Eesti Panga kehtestatud euro kurss kommertspankadele kohustuslik ei ole, ei saa kuidagi avalikkuses positiivset vastukaja leida.

Halloo, pangad ja Pangaliit, kas teie mõistus on kodus? Kas te ikka saate aru, et möödunud nädalal sel teemal avalikkuses puhkenud torm - igapäevased artiklid ja saated aina samal teemal - näitab selgelt, kelleks panku täna peetakse? Kas te ei saa aru, et 20 miljonit krooni, mida pangad kokkuvõttes nende jürgenveberlike trikkidega aastas teenivad, määrib mainet sadade miljonite eest, toomata sentigi kasu?

Tarbijakaitseametit toetab pankade vastu kohtusse minekul avalikkuse poolehoid ja meedia kustumatu huvi. On suur võimalus, et sellest saab "püha sõda" pankurite vastu, mis hakkab nagu termiitide rünnak pangahoonete alustalasid närima.

Kui Tarbijakaitseamet oma suure slämmi välja mängib, saab ta sellest hoogu aina juurde. Miks, küsin ma, miks peame maksma iga internetis tehtud pangaülekande eest lisatasu, kui samad pangad näiteks Rootsis sellist tasu ei võta? Tarbijakaitseamet võiks järgmiseks selle teema ette võtta.