Kes kardab seagrippi?

 (31)
                 

Meie põhjanaabrid soomlased seisavad juba mitmendat päeva sea gripi vaktsiini sabas. Paistab, nagu oleksid nad täiskuu ajal hulluks läinud ja kaine mõtlemise kaotanud. Nad on pöördunud katastroofi- ja vaktsiiniusku.

Põhjamaade ajalehtedes aga ilmuvad uudised vaktsiini tagajärjel katkenud rasedusest ja lastest, kes ei talu vaktsiini koostises olevaid aineid.

Sõnumid vaktsiinirindelt on nagu uus Afganistan. Ärevad teated nakatumisjuhtudest, surnutest, koolide sulgemistest, meeleavaldustest, vaktsiinisaadetiste saabumisest või hilinemistest kogu maailmas. "Eesti arstid nõuavad sotsiaalministri käest karmilt aru... Tervishoiuministeerium teatab... Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatab..."


Ma tahan öelda, et see on kõige ebaloomulikum ja vastikum hirmutamiskampaania, mis on viimastel aastatel toimunud. Alates Maailma Tervishoiuorganisatsiooni apokalüptilistest ennustustest selle kohta, kui paljud inimesed võivad seagripi tagajärjel hukkuda.

See on ebaaus võitlus, milles on kaotajaks tavalised inimesed, keda pommitatakse ennustuste ja informatsiooniga, mille usaldusväärsust nad ei suuda kontrollida. Me ei ole ju võrdväärsed partnerid tervishoiuorganisatsioonidele.

Meiega ei räägita, meid informeeritakse vastuvaidlemist mittesallival toonil. See ei ole isegi telefonimäng, vaid primitiivne megafon.

Igapäevases kõnepruugis on H1N1, Tamiflu, Relenza jt brändinimetused muutunud sama tavaliseks kui Kalev või Nike.

Mainekas Briti ajakiri The Observer Magazine kirjutas 25. oktoobril, et gripiravimid Tamiflu ja Relenza hakkavad samamoodi dekaadi tähistama, nagu aidsi ravim AZT ja masendusravim Prozac defineerisid 80ndad aastad ning nagu Viagra defineeris 90ndad. 21. sajandi esimest kümnendit hakkame mäletama gripiravimite ja vaktsiinide nimetuste järgi.

Sama ajakiri kirjutab aga, et need gripiravimid on parimal juhul vaid leebe mõjuga. Enamikul juhtudel, kui haigus kestab nädalapäevad, leevendavad need ravimid sümptomeid vaid poole või kolmveerandi päeva võrra. Tõhusus kahaneb veelgi või kaob täiesti, kui ravimit pole võetud 48 tunni jooksul alates haigestumisest, ning kõrvaltoimed kaaluvad üles ravimist saadava kasu.

Ka epidemioloogide prognoosid on osutunud laest võetuks: aprilli lõpus ennustasid briti arstid, et varsti on Briti saartel 100 000 uut haigestumisjuhtu päevas. Suvel ennustas kõrge Briti tervishoiuametnik, et kõige halvemal juhul haigestub 30 protsenti Suurbritannia elanikest, kellest sureb 65 000 inimest. Aga tegelikult? Oktoobri keskpaigaks oli Inglismaal 83 surmajuhtumit, Šotimaal 15, Walesis 4 ja Põhja-Iirimaal samuti 4. Kokku on Suurbritannias olnud arvatavalt 370 000 seagrippi haigestumise juhtumit.

Seagripist teavitamine on olnud suur läbikukkumine kogu maailmas. Vastutustundetult köeti üles ohutunnet, meditsiiniautoriteedid maalisid hirmuäratavaid pilte, mis õnneks ei ole täitunud. Ja kõige suuremat kasu lõikavad suured ravimifirmad, mis toodavad gripiravimeid ja -vaktsiine.

Mulle meeldib, et sotsiaalminister Hanno Pevkur on seagripi teemal olnud vaoshoitud ja rahulik. Ma ei tea, kas tal on väga head nõuandjad või on tegu lihtsalt hirmsa rahapuudusega, mis ei luba vaktsiini ladudesse seisma osta ja eestlasi sunniviisil süstida. Kuid võib juhtuda nii, et Eesti tee on olnud parim, sest selle tulemusena oleme kokku hoidnud inimeste närve ja palju raha.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 31 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Ekspress - viimased uudised
Kuidas eestlased rokkisid Thbilisis
Südamlikult ja rokkides: Tõnis Mägi ja Kärt Johanson esitasid Thbilisi vanalinna teatrimajas mõtliku kava, kus kolmandaks osaliseks laval oli vana pianiinonäss ning kulisside tagant kostis Gruusia meeskoori mitmehäälne ümin. (Foto: Paul Pihlak)
Ekspressi ajakirjanik Raul Ranne käis koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ning ansambliga Smilers Gruusias ning tõdes, et tõepoolest, teinekord vist tulebki sõita päris kaugele, et kodune artist silma märjaks võtaks.
Venelased kuulavad meid pealt
“Villa Valerija”: Teistest elumajadest eristab luurejaama kõrge masti otsas paiknev “tünn”. (foto erakogu)
Samal ajal, kui Eesti kaitsevägi peab Kirde-Eestis järjekordset Kevadtormi, jälgib Narva jõe Vene-poolsel kaldal meie sõdurite tegemisi raadioluurejaam Valerija.
Ajamasin: Baruto 11 aastat tagasi ja nüüd
Enne: Koolipoiss Kaido Höövelson poseerib karikaga pärast esimese koha võitu Sakura sumomeistrivõistlustel Vinni spordihoones aastal 2001. (foto: Riho Rannikmaa)
Melanhoolne pilk Tallinnale (1)
19. mai 2012 13:38
Melanhoolne pilk Tallinnale
Hoogsad muutused: Tallinnas pole areng 20. sajandil olnud küll nii tormiline kui Riias või Helsingis, kuid siingi leidub kohti, mis on tundmatuseni muutunud. Fotol Harju tänava algus Vabaduse väljakul 1930ndate alguses (repro raamatust)
Kohutavalt kaasakiskuv pildiraamat, tõdes Karin Paulus Aare Olanderi teosega tutvudes.