Kelle huvides töötab Prügihunt?

Miks? Kas ma ei hooli? Ei, asi pole selles. Mul pole midagi selle vastu, kui sorteerimine piirduks sellega, et kogun kokku paberi, mis minu puhul on valdavalt vanad ajalehed, ja viin lähimasse erikonteinerisse. Joogitaara ja purgid viin kokkuostupunkti; patareid ning muu ohtliku viin sinna, kuhu vaja. Nii ma ju teen ja olen alati teinud.

Aga põhjalikum sorteerimine käib mulle närvidele.

Ma ei tea, kuidas teised, aga mina tunnen, et lugupeetud Prügihunt üritab mind meie prügikäitlejate tasuta tööjõuks värvata. Ta rõhub meie südametunnistusele ja räägib seejuures keskkonnakaitsest, aga see jutt ei tundu veenev.

Niisiis, kui teha nii, nagu hunt palus, on majahoovis varasema ühe asemel vähemalt kolm konteinerit, mis, nagu ma olen aru saanud, ostetakse (või renditakse) tavaliselt käitlemisfirmalt. Tähendab, käitleja teenib selle artikli pealt rohkem kui varem.

Hoolsate inimeste korralikult läbi sorteeritud jäätmed viib käitleja oma n-ö hoovi ega unusta loomulikult äraveo eest raha küsida. Suurest osast hästi sorteeritud jäätmetest saab sel hetkel tooraine, mille prügikäitleja kokkuostjale maha müüb. Need summad, mis toorme pealt teenitakse, pole sugugi väikesed.

Nagu ma aru saan - käitleja hoiab kokku sorteerimise pealt ning teenib tubli kodaniku eeltöö abiga raha.

Kuule, hunt, see pole aus. Kui juba rakendad meid, kohusetundlikke, prügi üksikasjalikku analüüsi ja eeltöötlusse, siis ole kena ja vii see ilusti sorteeritud kaup tasuta minema. Tasuks tubli töö eest. Ma ei vaidle, et sorteerimisel on teatud kasvatuslik-hariv mõju. Sorteerid, analüüsid ning tarbid ehk teisiti.

Nüüd ökost. Ma ei tea, kas väärib analüüsimist ja arutamist see, kui palju raiskab pakendipesu meie joogivett. Võib-olla on see tõesti tähenärimine.

Aga, hunt, nagu sa hästi tead, on Tallinnas liikvel prügimasinad, mis veavad minema korraga vaid üht liiki prügi. See tähendab, et maja juures käib prügi vedamas nüüdsest vähemalt kolm masinat senise ühe asemel. On see siis keskkonna seisukohalt mõttekas ettevõtmine? Ja kas on otstarbekas rakendada munitsipaalpolitsei jõud inimeste prügisorteerimise järele luurama?

Ma mõtlen, et on vähemalt üks alternatiiv veel. Aastaid tagasi avati Tallinnas prügitöötlemisjaam. Siis tundus see linnajuhtidele progressiivne ettevõtmine. Suur osa prügist, mis linnas kokku korjati, sorteeriti läbi. Kõik, mis vähegi kõlbas korduvkasutuseks või toormeks, võeti välja ning ülejäänu sõidutati prügilasse. Miks see jaam tänaseks välja on suretatud.

Ei ole kuulnud ühtki pädevat selgitust, miks näiteks see prügisorteerimise vorm oleks vähem öko kui praegu juurutatav. Isegi sellest, kas väga palju kallim, pole kuulnud. Oletame, et pisut kallim on. Aga alternatiivina võiks see võimalus ju olemas olla.

Tõsi, igaühe isiklik vahetu kokkupuude keskkonna säästmisega jääks ehk tagasihoidlikumaks. Aga on siis see eesmärk omaette?

Ja kui on, siis kas iga inimese ökoteadlikkuse kasvatamine ei võiks alata hoopis teisest kohast? Et enne, kui soetad mõne potentsiaalse jäätme, oleks sul võimalus kaaluda alternatiivi.

Labaselt öeldes võiks asi välja näha nii, et poest jogurtit ostes on sul juba võimalik valida, kas ostad valmispakitult või lased vajaliku koguse kaaluda oma purki. Piim võiks samuti olla saadaval pudelis, mis hiljem tagasi ostetakse. Ka mahl. Ja ei pea ju ostma kiles saia. Või meenutab see liialt nõukaaega ja seetõttu ei sobi? Lihatooteid on mõnes poes võimalik osta nii kaalu järgi kui pakendatult, aga mulle tundub (vabandage, kallid Rimid, Prismad ja Selverid, kui eksin), et üha enam tahavad poed ka seda pakkuda meile vahtplasti ja kilesse pakitult.

Kõik see muidugi eeldab, et mõõdukat survet tuleb avaldada suurtele poekettidele, kust me ju suurema osa oma jäätmetest hangime. Et nemad võtaksid vaevaks - suure ja üldisema ökoasja ajamise huvides - pakkuda meile võimalust pakendit vältida.

Sõda superpoodidega on muidugi raskem kui rääkida inimestele sorteerimise imelisest perspektiivist ning saata munitsipaalpolitsei prügikaste valvama. Aga seda tasuks kaaluda, lugupeetud Prügihunt.