Kuidas üldse saavutati äkki saabunud masu ajal kommertstelevisiooni vabastamine litsentsimaksust? Ega selleks mingit tõsist põhjust polnudki. Reformierakondlane Helmer Jõgi, eraelus Tartu koolipapa, lihtsalt tõi Riigikogusse sellise paberi, nimega “Ringhäälinguseaduse muutmise seadus”.

Selles oli kirjas, just nagu vajaks erakanalid toetust seoses analooglevi peatse kadumisega. Mis oli koolipapal üsna asjatundmatu jutt, sest digilevile ülemineku kulud olid selleks hetkeks juba tehtud. Teiseks kadusid ka analooglevi mahukad kulud koos kallite telemastide ülalpidamisega.

Riiklik ETV aga loobus just selle litsentsitasu tingimusel ammu aega tagasi reklaaminäitamisest. Lisaks oli riik täitnud lubaduse, et kuulsusetult lõpetanud TV1st vabanenud sagedused jäävad uuele tulijale suletuks. Nõnda et miks siis ikkagi 50 miljonit krooni kingiti?

Küsisin toona erakonnajuhtidelt seletust. Minu hämmastuseks oli neile pakutud diili. Kohalikud valimised on tulekul – kui hääletate litsentsitasu kaotamise poolt, saate tele-eetris soodsa hinnaga reklaami. Et jälgi ei jääks, peidetakse soodustused teiste suurte reklaamijate allahindluste sekka.

Kas tõesti?! – mõtlesin. Rääkisin mitme parteijuhiga. “Jah, ka minu juures käisid erakanalite esindajad sellise ettepanekuga,” ütles üks parteijuht oma kabinetis. “Nõnda oli küll, aga me ei nõustunud,” nentis teine e-mailis.

Pärast valimisi kuulsin Keskerakonna tähtsalt ninalt, et millegipärast läks Keskerakonnal iga reklaamisekund tagantjärele arvutades tele-eetris mitu korda kallimaks kui Reformil.

Vaat siis, mille pärast ma väga ei sooviks näha välismaalastele kuuluvate Kanal 2 ja TV3 lahkumist vabalevist, millega nad jätaks oma teenusest ilma kuni 110 000 vaatajat. Kas mõne erakonna toetusel riigilt saadud 50miljoniline kink mitte ei kohusta vabalevi toetama?