Embrüo dehumaniseerimine: keeleline eksimus või ideoloogiline eksitus?

Jätame siinkohal kõrvale iseenesest väga olulise küsimuse sellest, kas rasedus algab viljastumisest, nagu seda määratleb enamik üld- ja meditsiinisõnaraamatuid, või pesastumisest, nagu seda määratlevad alates möödunud sajandi 70-80ndatest aastatest mõned rahvusvahelised organisatsioonid, ja vaatleme määratluse sisulist poolt - väljendit "viljastatud munaraku pesastumine". On lihtne tõsiasi, et sellist nähtust nagu "viljastatud munaraku pesastumine" ei ole olemas. Munarakk, olgu ta viljastatud või viljastamata, ei pesastu.

Embrüonaalsest arengust

Munarakk on üht kromosoomide komplekti kandev naise sugurakk. Pärast küpse munaraku vabanemist munasarjast liigub munarakk munajuhasse. Kui viljastumist ei toimu, liigub munarakk emakasse ja kandub menstruatsiooniga emakast välja. Viljastumise korral ühineb mehe sugurakk, mis samuti sisaldab üht kromosoomide komplekti, munarakuga, moodustades kromosoomide täiskomplekti sisaldava raku ning käivitub uue organismi arengu geneetiline programm. Harvadel juhtudel võib sellest ühest rakust arengu käigus tekkida ka mitu inimest (geneetiliselt identset mitmikut). Viljastumisega saab alguse uue inimese (või, nagu öeldud, harvadel juhtudel mitme inimese) organismi arengu embrüonaalne faas.

Pärast viljastumist hakkab viljastumise tulemusena tekkinud uue organismi esimene rakk jagunema ja liikuma mööda munajuha emaka poole. ~16-rakulises faasis nimetatakse embrüot kobarlooteks ehk moorulaks. Jätkuva lõigustumise käigus eristub sisemine ja väline rakukiht, ning embrüo sisemusse tekib vedelikuga täidetud õõnsus. Selles faasis nimetatakse embrüot lootepõiekeseks ehk blastotsüstiks.

Umbes neli päeva pärast viljastumist jõuab embrüo emakasse. Siseõõnsuse tekkimisel hakkab embrüo jõudsalt kasvama ka välismõõtmetelt. Esialgu takistab kasvu embrüot ümbritsev kõva läbipaistev vööde (zona pellucida). Paari kokkutõmbe ja laienemise järel "koorub" embrüo läbipaistvast vöötmest ning algab tema kinnitumine emakaseina katvale epiteelkoele ehk pesastumine. Blastotsüst koosneb selleks ajaks enam kui sajast rakust.

Eksitav väljend

Seega on fraas "viljastatud munaraku kinnitumine emakaseinale" ekslik ja eksitav, kuna emakaseinale kinnitub (pesastub) mitte naise viljastunud munarakk, vaid blastotsüsti arengufaasi jõudnud embrüo.

Selline eksimine on mõistetav nende puhul, kes ei ole ise asjatundjad ja vaid paljundavad sõnastust, mille nad on omaks võtnud organisatsioonidelt ja ekspertidelt, keda nad usaldavad kui antud valdkonna autoriteete. Seda suurem vastutus lasub nendel, kellelt selline eksitav teave lähtub ja kes peaksid esmajärjekorras hea seisma adekvaatse teabe leviku eest oma kompetentsivaldkonnas.

On raske uskuda, et kõrgharidusega tervishoiutöötajad ei tea ülaltoodud fakte embrüogeneesi kohta. Tõenäolisem selgitus on, et tegemist on kaasaminekuga laialdasema püüdlusega dehumaniseerida embrüo pesastumiseelses faasis, jättes mulje, et inimese embrüonaalne areng algabki alles pesastumise järgselt, sellele eelnevalt aga on tegemist vaid (viljastatud) munarakuga, mitte areneva embrüoga.

Üleskutse

Eelöeldust tulenevalt kutsume kõiki asjaosalisi - eksperte ja erialaorganisatsioone, riigiinstitutsioone ja ametiisikuid, samuti organisatsioone ja isikuid, kes oma veebilehtedel, kirjutistes ja sõnavõttudes seda teemat käsitlevad - lähtuma embrüogeneesi kirjeldamisel teaduslikest faktidest ja viima oma materjalides sisse vastavad parandused, hindama kriitiliselt erinevatest allikatest kättesaadavat informatsiooni ning loobuma püüdlustest dehumaniseerida inimest tema arengu kõige varajasemas faasis.

Tsitaadid

• Toonane sotsiaalminister, pr Tiiu Aro "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse" eelnõu teisel lugemisel 16.09.1998: "Mis on elu? Kas lapse sünd on elu, kas munaraku ja seemneraku kokkusaamine on elu algus või on elu algus see, kui viljastatud munarakk emakaõõnde pidama jääb?" (http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1998/09/t98091601-01.html#P207_41849)
• Sotsiaalministeerium (15.05.2008): "Tunnustame bioloogilist seisukohta, mille kohaselt algab rasedus viljastatud munaraku pesastumise hetkest emakasse." (http://www.abort.ee/static/files/013/sotsiaalministeeriumi_seisukoht.pdf)
• Eesti Seksuaaltervise Liidu lehekülg amor.ee: "Paljude meelest ongi viljastumishetk raseduse alguseks. Teised jälle peavad raseduse alguseks 6.-9. päeva pärast viljastumist, mil munarakk jõuab emakasse ja pesastub emaka limaskestas." (http://www.amor.ee/17389)
• Samuti amor.ee: "Kuidas pillid toimivad?
  Pillid takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast (ovulatsiooni). Kui munarakk ei eraldu, ei saa seda ka viljastada. Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda." (http://www.amor.ee/17385)
• Eesti Ämmaemandate Ühingu hallatav lehekülg perekool.ee "Viljastatud munarakk jõuab munajuhast emakasse umbes 4. päeval peale viljastumist. Liikumine toimub munajuha omapärast tingituna. Umbes kolmanda nädala lõpul hakkab viljastatud munarakk kinnituma emaka paksu ja kohevasse limaskesta ja sellega lõpeb viljastumine." (http://www.perekool.ee/art_fulltext.php3?id=52)
• Bayer Schering Pharma AG portaal Meelespea.net: "Östrogeenid stimuleerivad emaka limaskesta paksenemist ja kui viljastumine toimub, pesastub limaskestas ja hakkab seal arenema viljastatud munarakk." (http://www.meelespea.net/ee/nestumas/planuojate)
• Võrdluseks: samas portaalis on hormonaalsete pillide toimemehhanismidest rääkides kirjutatud pesastumise kohta ka korrektselt: "Rasestumisvastaste tablettide tarvitamisel on emaka limaskest õhem ja ei ole embrüo vastuvõtmiseks ja toitmiseks valmis."(http://www.meelespea.net/ee/kontracepcija/tablete)