Austraaliast, ajaloost, reetjatest ja tagajärgedest

Toomas Hendrik Ilveski andis üsna hiljuti teada, et Eesti soovib panna kirja oma vaatenurga Nõukogude ikke aegsetest sündmustest ja võib-olla isegi enamat. On huvitav, kuidas mälu ja müüdid Minevikust mõjutavad ja omal moel õigustavad meie identiteeti ja taju Olevikus.

See konkreetne tekst on aga siiski pühendatud Austraaliale. Tähendab, salajasele Austraalia avastamisele portugallaste poolt. Selles kauges ja väikses Euroopa nurgas, kus mina sündinud olen, on inimesed üsna huvitatud raamatutest, mis trükitud Melbourne'is, Sydneys ja Adelaides. Näib, nagu oleks mõned sealtkandist pärit alternatiivseid teooriaid pakkuvad intellektuaalid otsustanud lõpuks esitada väljakutse Inglismaa kuninganna ja Kapten Cooki surematusele.

Meie, portugallased, tunneme selle idee suhtes mõistagi poolehoidu. Mõnedes Lissaboni kohvikutes leidub inimesi, kes sel teemal sõna võtavad. Vastavalt Peter Trickettile ja tema 2007. aasta märtsis välja antud raamatule "Lõunapöörijoonest edasi", on Austraalia avastajaks hoopiski Alentejost pärit Cristóvão de Mendonça, kes tegi karjääri portugallaste vallutatud Aasias.

Näib pisut jahmatav, ent Trickett koos nii mõnegi teisega kinnitavad, et Mendonça randumisest Botany Bays 1522. aastal, ehk rohkem kui 250 aastat enne Cook'i, on ka otseseid tõendeid. Ja tegelikult ei ole see ka sugugi ebaloogiline: selleks ajaks olid portugallased juba koloniseerimas Ida-Timorit, mis asub Darwini neemest 385 miili põhja pool.

Aga siiski, kui see kõik on tõsi, siis miks ei nõudnud me viiendat mandrit endale? Kuid selle maa pinnas oli kuiv, rahvas metsik ja antud maailmanurk oli vastavalt 1494. aastal sõlmitud Tordesilhase Lepingule kuulutatud Hispaania omandiks.

Oli see patriotism? Kahtlemata. "Lõunapöörijoonest edasi" jätkab mu hämmastamist. Eriti koht, kus Trickett kirjeldab legende, mis aborigeenid pärast portugaallasi lõid, "mehed kilpkonna- ja ussinahaga". Tegelikult oleme meie, portugaallased, sääraste vandenõuteooriate paljastamise spetsialistid. Manoel de Oliveira, meie kuulsaim filmirežissöör, kelle viimane teos linastus äsja Cannes', väidab, et Columbus oli hispaanlaste sekka sulandunud, ent südames Portugali kuningat teeniv maskeeritud portugaallane. On naljakas näha miljoneid uusi äriideid, mille keskel troonivad "Portugali Columbus" või "Ibeeria poolsaare Da Vinci Kood".

Kummalised asjad juhtuvad. Peter Tricketti raamatut on äärmiselt keeruline leida nii Austraaliast kui ka Amazonist. Tõendid Portugali laevavrakkidest Austraalia ranniku lähistel on süstemaatiliselt eemaldatud. Ja konservatiivsed anlgosaksi teadlased ei taha toimunusse valgust heita.

Ja et asju veel hullemaks teha, väidavad ka hiinlased, et just nemad avastasid Austraalia. Austraalia valitsusele Canberras adresseeritud teates rõhutas Hiina president Hu Jintao hiinlaste "Aarete laevastiku" kohalolu suurel saarel 15. sajandi alguses. Briti isemõtleja Gavin Menzies' kirjutatud bestseller "1421" aitab samuti Pekingi avastamisnõudmistele kaasa. See  võis olla isegi kompartei keskkommitee poolt finantseeritud. Ärge olge ka üllatunud, kui hiinlased hakkavad olümpia ajal rääkima oma pioneerirollist uute mandrite avastamisel.

Ma võiksin jätkata: kauge Austraalia avastamine on üks parimatest näidetest tulevastest ajaloo redigeerimistest. See osutab ka maailmade vahelistele eri nägemustele: ajaloolased usuvad, et portugallased jõudsid Austraaliasse 1522. aastal tänu hiinlastelt ostetud kaartidele; ja et Mendonça ekspeditsioon oli seotud faktiga, et portugallastega tülli pöörnud Fernão de Magalhães oli Hispaania kuninga teenistusse siirdunud.

Kõik see annab imelist mõtteainet. Varem või hiljem tuleb välja, et Austraalia kullapalavik ja selle delikaatne olemus anglosaksi maailmas, on kui mürgine nakkus. Me taipame üha enam, et kapten James Cook ja Briti admiraliteet mõtlesid ajaloo välja. Ent lootust veel on: Victoria osariik on juba lisanud hüpoteesi portugallaste salajasest avastusest oma põhikooli õppekavasse. Õnnelikud õpilased, kellel on nüüd võimalus kahelda ABBA aksioomis: kui kaua kuulub võitjale kõik?