Liisa Pakosta: Jaak Alliku mälupildi värskenduseks
Härra Allik on ekslikult andnud ehituskrundi aadressi ning visuaalse pildi kirjelduse ja eksitab ka projekteerimisprotsessi kirjeldusega. Teatriehituseks oli muinsuskaitse kooskõlastus lähteülesandel ning seegi allkiri (22.4.1997) ametnike endi kinnitusel Alliku surve tõttu ebaseaduslikult antud (vt nt EE 25.2.1999, Madis Jürgen. Tamm paneb Sauna tänavale veto). Ekspertide seisukohad polnud mitte “täielik jamps”, nagu härra Allik sedastab, vaid eeskätt väljavõtted muinsuskaitseseadusest, Tallinna Vanalinna Muinsuskaitseala põhimäärusest ja UNESCO Maailmapärandi kaitse eeskirjadest. Härra Allik viitab ka neiu Pakosta korteriaknale ja protestile päikesevalguse vähendamise osas — olgu siinkohal öeldud, et akna ette müüri ehitamise vastu protestisid kavandatava teatri naabrid küll, igati viisakate ja oma kodu hoidvate inimestena. Erinevalt härra Alliku teooriast ei ole “neiu Pakostal” mitte kunagi, ka mitteneiuna, mitte ühtegi akent teatrikinnistule olnud. Samuti ei ole mina kohale kutsunud kedagi UNESCOst, ja tõenäoliselt ajab Allik “onu” segamini Viru hotelli juurdeehituse hindajaga.
Miskipärast arvab härra Allik (taas ekslikult), et kõik muinsuskaitselised hinnangud anti poliitilistel kaalutlustel, ent see oli siiski ühe eelmise ajalooperioodi juhtimisviis.
Kogu Alliku loos on tõsi ainult see, et austatud vanameister Baskin endale teatrisaali tõesti poole majana Kaitseministeeriumi kõrvale sai.
Lugupidamisega
Liisa Pakosta