Peeter Helme: Käin jala ja joon vett
Kõigel oli praktiline põhjus: oli ju aadel sajandeid ühiskonna koorekiht, kes mitte ainult ei nautinud hüvesid, vaid ka administreeris ühiskonda. Seega oli lihtsalt vaja kiiresti liikuda: töö nõudis, seisus kohustas. Vesi oli aga paljudes Euroopa linnades veel sajandi eest kõike muud kui puhas ning mürgipisikuid tapva alkoholiga rikastatud jook oli tervislikum. See on paljudes maailma osades tänini nii.
Mis viibki tõdemuseni, et vee joomine on praegugi elitaarne tegevus. Mitte Eestis, aga globaalses plaanis on võimalus larpida puhast vett luksus.
Kuidas jääb aga vana õna esimese poole, jala käimisega? Seegi on muutumas luksuseks: massid loksuvad bussis või trammis, vähesed oma aja peremehed võivad endale lubada aga jala käimist.
Praegu pole muidugi õige aastaaeg väite paikapidavuse demonstreerimiseks, kuid suures plaanis on nii, et hiinlased või hindud logistavad tööle ja töölt koju räigelt ülerahvastatud bussiga ning joovad solki, meil võivad aga paljud tööle kõndida, näpus pudel kristallselget joogivett.
