Kellele on vaja Elioni ülikiiret internetti, olgu see õnnistatud?
Elioni tehnoloogiadirektori Kalev Reiljani sõnul on Elion praeguseks viinud ülikiiret ühendust võimaldava fiiberoptilised kaablid umbes 100 000 koduni, mis asuvad peamiselt Eesti suuremate linnade korrusmajades. 1. oktoobrist pakutakse neile, kel praegu DigiTV, võimalust soetada endale 99 lisakrooni eest kuus senisest (12Mbps) umbes 8-9 korda kiirem ühendus kolmekuulise tasuta katseajaga. „See on 100 Mbps reaalselt ja puhtalt koju kätte," kinnitas Reiljan. Üleslaadimiskiirus on 20Mbps. Elion jätkab tema sõnul Eesti viimist „gigabiti ühiskonda" või „fiiberoptika ajastusse", investeerides sellesse jätkuvalt miljon krooni päevas.
Ülikiire internet on tore, aga kas seda reaalselt kellelgi praegu vaja on?
Lühike vastus oleks, et neid, kellel tõesti hädasti vaja oleks, on vähe, ent lahedamaks teeb ta elu kõigil, kes filme jms laevad. Aga mida aeg edasi, seda rohkem vaja läheb.
Esiteks telepilt. Nii mõnegi kortermaja juurde viivad nõukogudeaegsed vaskkaablid, mis võisid tekitada digiTV pilti moonutusi. Need nüüd kaovad, mistõttu vastab tõele Reiljani väide, et telepilt muutub kvaliteetsemaks, kaovad ruudud ja hangumine. Aga seda vaid neile, kel sellega probleeme oli ja kelle juurde fiiberoptiline kaabel nüüd viib. Sellisel juhul aga pole ilmselt vahet, kas ostetakse ülikiire internet juurde või mitte. Reaalselt läheb telepilt paremaks HD-televisiooni arenguga - siis, kui torudesse on vaja paisata teravama lahutusega, palju suuremaid andmemahte kasutav telesignaal, mis täidaks ka full-HD teleri sellele väärilise sisuga. Full-HD signaal üle IPTV nõuab näiteks juba 50 Mbps. Praegu aga signaali kvaliteet ei muutu. Kiiremaks ju telepilti ajada ei saa.
Teiseks internetikasutus. Need, kes tegelevad suures mahus andmemahtude liigutamisega üle interneti, on 100Mpbs kiirusest tõesti kasu. „Eelkõige vajavad suuremaid kiirusi arenevad videoteenused," resümeeris Reiljan.
Reiljan tõi näite: 100 Mbps ühenduse korral võtab 10 GB HD-videofaili tõmbamine 25 sek, praeguse 12Mbps ühenduse korral 11 minutit 6 sekundit. Youtube´i 2-minutilise video üleslaadimine võtab ülikiire ühenduse korral aega 0,5 sekundit, praeguse ühenduse korral 28 sekundit.
Enamasti on siis tegu multimeediaga, video ja fotodega. Näiteks fotograafid, kes peavad ülisuuri fotosid kuskile lakkamatult üles laadima, saavad väga õnnelikuks. Samuti kroonilised filmide allatõmbajad, sealhulgas piraadid.
Kolmandaks üldine trend. Taanlane Jacob Nielsen sõnastas 1998. aastal Moore´i seadusele vastava reegli interneti kohta: netiühenduse kiirus kahekordistub iga 21 kuu järel ja 57-kordistub 10 aastaga. Reiljani sõnul on kasv viimasel ajal veelgi suurem kui Nielsen ennustas. Tema hinnangul kasvavad ajavahemikul 2009-2015 andmemahud võrkudes kuni 100 korda. Selle taga on digisisu aina suurem levik, mis tekitab kiirema internetiühenduse vajaduse, ning teiselt poolt tehnoloogiliste võimaluste teke, et vajadusi rahuldada.
Mida rohkem on ülikiire netiühendusega inimesi, seda rohkem on ettevõtetel motivatsiooni pakkuda neile vastavaid teenuseid. Näiteks: Skype´i-mehe Sten Tamkivi sõnul on üks enimnõutuid uuendusi mitme kasutajaga videokõne. Praegu ei julgeta pakkuda paremat videokõne kui 640x480 lahutusega pilt, mis võtab „internetitorus" endale kuni 500 kilobitti. Praegusse keskmisse ühendusse mahuks vaid mõne kasutajaga, 100 Mbps sisse aga 180 kasutajaga videokonverents. Tamkivi kinnitusel kannab juba kolmandik skype-kõnesid videosignaali, pühade ajal on aga pooled kõned videokõned.
Ühesõnaga, mida laiem toru, seda usinamalt hakatakse läbi selle inimeste elu mugavamaks tegevaid teenuseid pakkuma. Suurem toru on innovatsiooni väetis! Seetõttu võibki öelda - olgu õnnistatud Elioni ülikiire internet!
Mürgise ääremärkusena peab aga nentima, et Elionil on praegu 10 000 klienti, kellele ei ole võimalik panna kiiremat kui 2-3 Mbps ühendust. Ei saa panna 12Mbps, rääkimata 100Mbps. Ning väiksematesse kortermajadesse, näiteks Tallinna kesklinna Kassisaba piirkonda, jõuab 100Mbps Reiljani sõnul alles kolme aasta pärast.
