2000. aastate algul töötas Štšerbakov Tallinnas Vene saatkonna esimese sekretärina. Tegelikult oli ta ilmselt SVRi resident Eestis.

Küllap oli SVR värvanud Eestis ka teisi agente peale Herman Simmi. Teadku nad nüüd, et ülejooksikutel-polkovnikutel olid nende nimed tõenäoliselt peas. Kas nad andsid ka Eestis tegutsevate SVRi agentide nimed ameeriklastele üle?

Andsid või ei andnud, aga agentide pea kohal ripub Damoklese mõõk. Ei ole mingit garantiid, et neid pole USA luurele paljastatud. Võib olla, et ei ole, aga agendi öö- ja päevarahu on kindlasti rikutud.

Pealegi, ega SVR ei tea, kas agent on kompromiteeritud või mitte. Aga igal juhul on tema truudus kaheldav ja agendikarjäär läbi.

Peaksid ameeriklastel aga nimed teada olema, seisab neil ees lai tegevusväli Eestis. Esiteks võib sellest nimekirjast mõne nime teatada Kapole. Kapo võib omakorda proovida seda agenti omale värvata ja teha temast topeltagendi.

Teiseks, sama võivad teha jänkid ise. Kuid on ebatõenäoline, et luuakse kolme peremehe agendid.

Hoidkem nüüd enne riigikogu valimisi silmad-kõrvad lahti. Kas mõnel meie prominendil või riigiametnikul on äkki kiire välismaale ümber asuda? Erru minna? Lihtsalt haihtuda? Või jumal hoidku, endale köis kaela panna? Ei ole mul mõttes niivõrd Simmi-tüüpi tavalised ametnikest reeturid kui poliitilisse eliiti ja selle lähikonda kuuluvad mõjuagendid.

Vandenõuteooriate austajatel on, mille üle mõelda.

Mõtete autor on teenekas riigiametnik, kes soovib jääda anonüümseks.