Toidublogi: Aidi Vallik
Aidi Vallik on ka 2007. aastal linastunud mängufilmi “Kuhu põgenevad hinged” stsenaariumi üks autoritest koos Rainer Sarneti ja Peeter Sauteriga.
Märtsis pälvis ta Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia, mais koos abikaasa Ott Vallikuga Karl Eduard Söödi nimelise lasteluule aastaauhinna ja hiljuti Eesti Lastekirjanduse Keskuse aasta Rosina auhinna raamatu “Mannikese lugu” eest.
Ilmakaared
Haapsalus, kus ma elan, on kogu aeg tuul — enamasti läänest ja loodest, seega merelt ja suhteliselt tugev. Kõva loodetuul on külm ja häiriv, ajab plekk-katuse kolisema. Eelistan edelatuult, mis on mõnus ja mahe nagu pai. Edelatuulega tuleb kevad. Edelast tulevad äikesepilved lähevad mööda. Kui äike aga tuleb lõunast või idakaartest, siis nalja pole. Noorena, kui ma tahtsin ilus olla, oli juuksurist tulles alati probleem, et sihtkohta jõudes polnud soengust enam suurt alles, ilmakaarest olenemata.
Lastekirjandus
Keeruliste asjade lihtsaks rääkimine on minu meelest alati olnud voorus — lastekirjanduses paistab see eriti hästi välja. Elu suured ja keerulised asjad puudutavad lapsi samuti kui suuri, neid ei ole aus laste ees maha vaikida. Lastele tuleb neist rääkida teistmoodi kui suurtele ja parimad lastekirjanikud suudavadki rääkida neile kõigest, ka väga traagilistest ja hämaratest asjadest nii, et hinge jääb ikkagi hea ja selge tunne.
Tass
Mul on kodus väga palju erinevaid tasse, sest mulle kingitakse neid kogu aeg, peaaegu iga kord, kui mõnes koolis või raamatukogus esinemas käin. Valged, kollased ja rohelised tassid on minu lemmikud. Enamasti on neil kooli või raamatukogu nimi ka peal. Praegu näiteks rüüpan kohvi ühest ilusast kollasest tassist, mille peal on rõngas sabaga koera pilt ja kiri “Koeru Keskkool”.
Kook
Ma armastan kooke — ainuüksi koogi peale mõtlemisest läheb tuju heaks. Hästi tehtud Pavlovate peale võin ma lihtsalt hulluks minna. Kui kuhugi kohta esimest korda sööma satun, siis alati maitsen ka midagi koogivalikust, ja nii pole vist küll päris õige, aga just koogielamus määrab, kas see koht tähendab minu jaoks edaspidi midagi või ei.
