Kristjan Raua majamuuseum sulgemise ootel
Nõmmel, K. Raua nimelisel tänaval on juba 24 aastat tegutsenud eesti kunsti ja kultuurielu suurkuju Kristjan Raua majamuuseum. Selle väikese maja lasi kunstnik ehitada oma koduks ja asus oma perega sinna elama 1929. aastal. Ehituse projekt valmis arhitekt Herbert Johansoni ja Kristjan Raua koostöö tulemusena. Kui maja alumisel korrusel asuvad kolm tuba ja köök jäid viieliikmelise pere käsutusse, siis teise korruse ühes ärklitoas seadis kunstnik sisse oma ateljee. Algas Kristjan Raua elus loominguliselt erakordselt viljakas periood, mil muuseas valmis hiiglaslik Kalevipoja seeria.
1953. aastal Kistjan Raua maja natsionaliseeriti. Abikaasa Elviira Raual võimaldati üürnikuna jääda kunstniku endisesse väikesesse ateljeesse. Ülejäänud ruumidesse paigutati kuus peret. Neis kitsastes tingimustes säilitas lesk ülima hoole ja armastusega oma abikaasa pärandit - tema loomingut, kirjavahetust, arhiivi dokumente, fotosid, raamatuid - ja võimaldas uurijatel nendega töötada. 1965, kaksikvendade Kristjan ja Paul Raua 100. sünniaastapäeval, võeti vastu otsus rajada sellesse majja Kristjan Raua majamuuseum. Teoks sai see küll alles pärast maja vabastamist üürnikest ja remonti 1984. aasta sügisel.
Muuseumi sisuliseks aluseks kujunes abikaasa Elviira Raua ja tütar Helge Pihelga poolt majamuuseumile kingitud ulatuslik kogu - üle 300 kunstniku teose, dokumente, kirjavahetust, isiklikke esemeid, mööblit, kokku 497 museaali. Majamuuseum alustas oma aktiivset tegevust. Siin korraldati väikseid näitusi, toimusid noorte luuleõhtud ja objekt hakkas kujunema üheks Nõmme kultuurielu keskuseks. Maja ise jäi aga Nõmme linnavalitsuse, mitte muuseumi bilanssi. 1998. aastal tagastati see tütrele kui õigusjärgsele omanikule. Viimane põhjendab maja tagasivõtmist kartusega, et muuseumi tegevuse lõpetamise juhul võidakse see kui linnale kuuluv maja maha müüa, nagu näotult juhtus kirjanik August Mälgu majaga. Muuseumi ja perekonna vahel sõlmiti maja kasutamise suhtes leping, kusjuures perekond andis maja muuseumi käsutusse täiesti tasuta ja on olnud nõus tasuma ka maamaksu. Muide, juba neil aastail olid õhus esimesed katsed muuseumi sulgemiseks. Ilmselt seiskus see tänu perekonna pöördumisele president Lennart Meri poole 1999. aastal (kiri on registreeritud Vabariigi Presidendi kantseleis 9. juulil 1999).
Ja nüüd seisab eesti kunstiüldsus taas Eesti rahvusliku kunsti suurkuju, Eesti Vabariigi kunstielu organiseerija, eesti rahvuslike muuseumide loomise ühe initsiaatori majamuuseumi sulgemise probleemi ees. Kultuuriministeeriumi ja muuseumi juhtkonna ühisel koosolekul jaanuari teisel poolel 2008.aastal teatati perekonnale, et 31. märtsil 2008 antakse neile üle maja võtmed. Perekonnale soovitati organiseerida muuseumi töö mittetulundusühingu (MTÜ) vormis.
Kunstimuuseumi filiaalina lakkab Kristjan Raua majamuuseum olemast. ( 8. jaanuaril 2008 pikendas kunstimuuseumi direktsioon perekonnaga majamuuseumi kasutamise lepingut kuni 31. märtsini 2008. 25. jaanuaril 2008 teatati muuseumi direktsiooni käskkirjaga majamuuseumi teenindavale personalile nende töölepingu lõppemisest 31. märtsil 2008. aastal seoses strukturaalse allüksuse K. Raua majamuuseumi likvideerimisega ja kasutamislepingu lõppemisega.) Praktiliselt tähendab see Kristjan Raua majamuuseumi sulgemist. Ei saa ju arvata, et kunstniku üle 80aastane tütar oleks võimeline organiseerima ja ellu kutsuma muuseumi kui mittetulundusühingut. Tõepoolest kultuuriministeeriumi poolt suurepäraselt ajastatud üritus Eesti vabariigi 90. aastapäeva ja 2009. aastale planeeritud Eesti muuseumiaasta tähistamiseks. See on ülbe, kultuuritu ja moraalitu tegu.
