Kas Eesti saab 2020. aastaks oma „Angry Birdsi“?

Imelik küll, kuidas arenenud IT-riik Eesti suutis kosmosesse sööstnud raketist nimega arvutimängutööstus maha jääda. Praegugi kihutab see rakett meeletu kiirusega tähtede poole, pardal ülikasumlikud firmad, kõrgepalgalised töötajad ja kopsakas maksutulu.

Sihikindluse viljad

Soomlased hüppasid peale ideaalsel hetkel. Kümmekond aastat tagasi, mil Eesti veel naftatransiidile panustas ja arvutimänge sõltlastest nohikute pärusmaaks pidas, hakkas Soome süsteemselt oma loomemajandust toetama. Toona oli põhjanaabritel paarkümmend arvutimängude arendamisega tegelevat ettevõtet, kus töötas kokku mõnisada inimest. Sealne riiklik ettevõtlustugi TEKES (meie mõistes EAS) investeeris 2001. aastal esimesse kümnesse mänguprojekti.

Nutikad soomlased tabasid mitmes mõttes naelapea pihta. Juhtturul USAs oli mängutööstuse käive möödumas muusika- ja filmitööstuse omast. Apple avas kõigile arendajatele oma äpipoe AppStore, hiljem võttis tuurid üles ka Androidi pood. Nutitelefonide müük hakkas kasvama ning tüüpiline mängija polnud enam rasvaste juuste ning suurte prillidega teismeline, vaid 40ndates koduperenaine ning tavaline tööinimene.

Sihikindla panustamise viljad on Soomes kõigile näha – tegu on maailma kõrgeimalt arenenud mängutööstusega, rõhuga just tehnilisel innovatsioonil (milles on paljuski “süüdi” Nokia). Soomes on praegu üle 70 mängutootja, kus on palgal üle 1500 inimese. Põhjanaabritelt on tulnud sellised hitid nagu “Angry Birds”, “Habbo Hotel” või “Max Payne”, mida mängivad sajad miljonid.

Valusad õppetunnid

Soomlased ootavad, et 2020. aastaks töötab nende mängusektoris üle 6600 inimese ning mängufirmade aastakäive ulatub üle poole miljardi euro! Selle tagatiseks on asjaolu, et Soome investeerib ELis ühe elaniku kohta sellesse sektorisse kõige rohkem.

Eestigi üritab sabas sörkida, kuid see õnnestub vaevaliselt. Üksikud eredamad tegijad, kellelt malli võtta, on meil olemas – näiteks Androidile populaarseima automängu “Drag Racing” (ligi 30 miljonit kasutajat) teinud eestivenelaste tiim Creative Mobile, eesotsas noore mehe Vladimir Funtikoviga, või endine Skype’i töötaja Mikael Suvi, kelle firma CandyCane teenis mobiilimängudega (“Fragger”, “Fling!” ja “Fuzzle”) vanas rahas mitu miljonit –, kuid enamik asju on jäänud kaootiliste katsetuste või hobi korras nikerdamise tasemele.

Nüüd soovivad mitu entusiasti aga olukorda muuta, koondades Eesti mängutööstuse ühe katuse alla, mille nimeks on Play Estonia. Selle ühe algataja, Webmedias töötava Siim Puskai sõnul on Eesti kultuur ja tehnoloogiline võimekus head eeldused tugeva mängutööstuse tekkeks.

Mõningaid kogemusi on juba jagada küll. Puskai ise sai valusad vitsad (enda sõnul “kuldaväärt kogemuse”) strateegilise sõjamänguga “Utopia Revolution”, mille arendusse investeeris ta hulga aega ja raha, kuid mille arendamiseks ta piisavalt vahendeid leida ei suutnud. Säärase kibeda kogemuse võrra on rikkam ka IT-ärimees Jaak Ennuste, kes üritas koos partneritega saavutada edu iPhone’ile mõeldud “kiiksuga” tetris-mänguga “Wristbreaker”. Kuid “Randmemurdja” pole praeguseks arenduskulusid tasa teeninud.

Kassid kosmoselaevas

Kui Soomes on mängundus üks “seksikamaid” uusi tööstusharusid, mis tõmbab noori talente nagu tolmuimejaga, siis Puskai arvates pole Eesti veel piisavalt küps, et siin Play Estonia klaster püsti panna. “Varem või hiljem see siiski juhtub,” on ta kindel. “Pakun, et kui peale Creative Mobile’i (kellest kirjutas eelmise nädala Ekspress – Toim.) tekib Eestis veel paar elujõulist ettevõtmist, siis on põhjust juba ka asju koos teha. Kas või ühiselt publitseerijatega suhteid arendada.”

Pöidlad pihus, jälgib seda arengut Tartus elav ja tegutsev Edvin Aedma – mees, kes on tegelenud kõige loovaga alates koomiksitest ja lõpetades dramaturgiaga, kuid kes on nüüd keskendunud mängudele ja loonud ülikoolilinna entusiastide tarvis arvutimängude arendusklubi. Ka USAs ja Venemaal tudeerinud Aedma on enda sõnul iseõppija, kes õpetab nüüd Tartu ülikoolis (edaspidi ka Balti Filmi- ja Meediakoolis) arvutimängude tegemist.

Sel teisipäeval tutvustasidki Aedma esimesed hoolealused Tartus arvutimängude loomisele ja disainile pühendatud kursuse käigus valminud viit mänguideed, millega pannakse maha omamoodi märk. Aedma ütleb, et mänguarendus on keerukas protsess, kus tuleb mõista semiootikat ja inimpsühholoogiat – see on töö nagu lavastajal või filmirežissööril.

Aedma enda firma Playtest Games & Marketing turustab lähiajal ühe lihtsa mängu, kus ühel planeedil elavad kassid ehitavad kosmoselaeva, et pääseda läheneva meteoriidi hävitustööst.

Mahlaseim kala

Aedma hindab mängusektorit digitaaltööstuse üheks “mahlaseimaks kalaks”.

“Mängutööstus on üks jätkusuutlikumaid majandusharusid üldse ning Eestile sobiks see ideaalselt,” leiab Aedma. “Me ei saa rikkaks töötundide müügiga, sest meid on nii vähe. Seetõttu peame tegema digitaalseid tooteid, mida saab lõputult “kopeerida” – mängud on just sellised tooted!”

Me pole selles vallas tema arvates sugugi veel kosmoselaevast maha jäänud.

“Meist ida pool ja Lõuna-Ameerikas samuti alles ärgatakse. Paljud inimesed vaatavad ikka veel telekat, aga nõudlus mängude järele kasvab kiiresti. Ameerikas mängib vaid 12 protsenti üle 50aastastest arvutimänge, kuid olen kindel, et kümne aasta pärast mängivad selles vanuses juba pooled! Nii et kui just tuumakatastroofi ei tule, saab Eesti mängutööstus jalad alla. Olen selles kindel.”