Brasiillased tegid näidendi Eestist kui maapealsest paradiisist

 (11)
                 

Brasiilia teatritrupp etendas kevadel näidendit "Os Estonianos" ehk "Eestlased", mis kujutas Eestit paradiisina maa peal.

Trupp kannab nime "Casa de Jorge" om eestvedaja, lavastaja Jorge Caetano järgi. Teksti on kirjutanud näidendile dramaturg Júlia Spadaccini.

Näidend "Eestlased" räägib Maríliast,Pedrost, Líviast, Fredist ja Suelyst, kelle rahulolematus elu senise käiguga nad omavahel kokku viib.

Fred saab Internetis tuttavaks eestlasega, kes saadab talle pilte oma kodumaast. Fotodelt vaatab vastu paradiisile sarnanev riik ning selle ilusad ja terved elanikud. Fred hakkab fantaseerima, et too Ida-Euroopas asuv kauge maa ongi paradiis, kus inimesed on tõeliselt õnnelikud. Ta hakkab tahtma oma ellu seda "eestlaslikku õnne", mis on piltidel.


Ühel päeval näeb Fred aga fotot ühest eestlasest Ùbas - väikses troopilises linnas, mis asub Kagu-Brasiilias. Sellest hetkest peale hakkab Fred kahtlema Eesti elu täiuslikkuses, sest miks peaks keegi tahtma lahkuda paradiisist?

Fredi liiniga põimuvad läbi psühhiaater Marilia, ukselt uksele ilutooteid müüva Suelyga, üksildase Liviaga (kes prostituudina esinedes avaldab lehtedes kuulutusi, et inimestega kohtuda) ning Marilia abikaasa Pedroga.

Brasiilia teatrikriitikud  andsid humoorikale näidendile postiivse hinnagu, kirjutades, et lavastaja on säilitanud kontrolli teksti ja stseenide üle, hoides publikut ärkvel ja vaiksena.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 11 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Ekspress - viimased uudised
Kuidas eestlased rokkisid Thbilisis.
Südamlikult ja rokkides: Tõnis Mägi ja Kärt Johanson esitasid Thbilisi vanalinna teatrimajas mõtliku kava, kus kolmandaks osaliseks laval oli vana pianiinonäss ning kulisside tagant kostis Gruusia meeskoori mitmehäälne ümin. (Foto: Paul Pihlak)
Ekspressi ajakirjanik Raul Ranne käis koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ning ansambliga Smilers Gruusias ning tõdes, et tõepoolest, teinekord vist tulebki sõita päris kaugele, et kodune artist silma märjaks võtaks.
Venelased kuulavad meid pealt
“Villa Valerija”: Teistest elumajadest eristab luurejaama kõrge masti otsas paiknev “tünn”. (foto erakogu)
Samal ajal, kui Eesti kaitsevägi peab Kirde-Eestis järjekordset Kevadtormi, jälgib Narva jõe Vene-poolsel kaldal meie sõdurite tegemisi raadioluurejaam Valerija.
Ajamasin: Baruto 11 aastat tagasi ja nüüd
Enne: Koolipoiss Kaido Höövelson poseerib karikaga pärast esimese koha võitu Sakura sumomeistrivõistlustel Vinni spordihoones aastal 2001. (foto: Riho Rannikmaa)
Melanhoolne pilk Tallinnale (1)
19. mai 2012 13:38
Melanhoolne pilk Tallinnale
Hoogsad muutused: Tallinnas pole areng 20. sajandil olnud küll nii tormiline kui Riias või Helsingis, kuid siingi leidub kohti, mis on tundmatuseni muutunud. Fotol Harju tänava algus Vabaduse väljakul 1930ndate alguses (repro raamatust)
Kohutavalt kaasakiskuv pildiraamat, tõdes Karin Paulus Aare Olanderi teosega tutvudes.