Nädala raamat: Mitte veatu, kuid meeldivalt üllatav
Rodney Castleden “Konfliktid, mis muutsid maailma”
Tõlkinud Kadri Lutt. Tänapäev, 2011. 452 lk.
Käesoleva raamatu temaatika on nii lihtne kui ka keeruline – paljud lugejad teavad siin esinevaid tähtsaid sõdu või lahinguid, nagu Kreeka-Pärsia sõjad (500–449 eKr), Peloponnesose sõda (431–404 eKr), Kolmekümneaastane sõda (1618–1648) või teised. Teisalt aga analüüsib autor ka neid relvastatud konflikte, mis on suuremale lugejaskonnale vähem tuntud või sootuks tundmata. Kusjuures mõnikord tekkis mul paratamatult küsimus mõnede väljavalitud sõjaajalooliste sündmuste vastavusest uurimuse globaalsusele pretendeerivale pealkirjale. Eelkõige tekkis säärane mõte, lugedes Masada kindluse langemist (73. a), Tyrone’i mässu (1594–1603), Briti-Suulu sõda (1879) ning Dresdeni revolutsiooni (1848–1849) käsitlevaid peatükke. Mille poolest oli Briti-Suulu sõda tähtsam Inglise-Buuri sõjast (1899–1902)? Viimast ei analüüsita. Samuti puuduvad näiteks Põhjasõjale (1700–1721), Seitsmeaastasele sõjale (1756–1763) ja Napoléoni Egiptuse-ekspeditsioonile (1798–1801) pühendatud eraldi peatükid.
Ja omaette küsimus on ka sõdade nimede tõlkimine. Kas Tyrone’i mäss või ülestõus? Kas Briti-Suulu sõda või Inglise-Suulu sõda?
Kontseptuaalselt igati meeldiv üllatus ootas aga juba uurimuse alguses, kus kirjeldatakse Vana-Egiptuse 19. dünastia vaarao Ramses II (valitses 1279–1212 eKr) ja Hetiidi riigi valitsejate vahelist võitlust Vahemere idaosa pärast. Põhjalikumalt peatutakse maailmaajaloo vanima – Kadeši linna lähistel toimunud – suurlahingu (u 1275 eKr) analüüsil. Vähemalt paarkümmend aastat kestnud tähtis geopoliitiline vastasseis päädis lõpuks mõjusfääride jaotamise ning rahulepingu sõlmimisega (viimase ainulaadset sisu autor paraku ei ava).
Teatud hämmingut tekitas aga geotsentrilise ja heliotsentrilise teooria vahel tekkinud teravale teaduslikule ja teoloogilisele diskussioonile pühendatud peatükk. Teose sõjaajaloolise suunitlusega see otseselt ei haaku…
Esimest ja Teist maailmasõda lahatakse suhteliselt põhjalikult. Igati õigustatult-asjalikult mõjub ka Külma sõja esitus.
Kahjuks puuduvad raamatu eestikeelses väljaandes nii bibliograafia kui ka kõikvõimalikud aine-, koha- ning nimeregistrid. Vajaka jääb ka kaartidest, skeemidest ning väejuhtide portreedest. Ent ometi leiab nii mõnigi ajaloohuviline selles veidi kuivavõitu stiilis kirjutatud monograafias uut erialast informatsiooni.
