Hašiš, puskar, Barack Obama ja mõttetu töö

                 

Eesti Ekspressi raamatukirjastusel on ilmunud Peeter Vihma reisiraamat "Kättpidi Keenias. Ehk kümme lugu läbikukkunud vabatahtlikult Ida-Aafrikas". Reisiraamatuid ilmub palju, kuid väga vähesed räägivad Aafrikast. Peeter Vihma viib meid seiklema Keeniasse, kus ta 2008. aastal tegi vabatahtlikutööd. Loe Tiit Pruuli ja Krister Kivi kommentaare raamatule.

"Aafrika oli terra incognita kuni Linvingstone'i suurte reisideni. Eesti reisikirjanduses napib häid Aafrika raamatuid paraku senini. Õnneks hakkab lünk nüüd täituma.


Peeter Vihma tegi vabatahtlikutööd Keenias. Ja on kirjutanud sellest ühe eheda raamatu. Koos slummide, hašiši, puskari, pohmelli ja mõttetu tööga. Peetri juttudes ilmub meie ette galerii värvikaid mustanahalisi ning õlut lürpivaid või maailma parandavaid valgeid õnneotsijaid. Ja need kaks maailma - must ja valge - on endiselt teineteisest nii pagana kaugel."
Tiit Pruuli, maailmarändur

"Aafrika võib olla pime paik. Nagu aasta vabatahtlikuna Keenias veetnud Peeter Vihma kirjutab, on Aafrika pimedus selline, et kui tuld ei põle, siis tõesti mitte midagi ei näe. "Kättpidi Keenias" on võimalus süüdata lamp ja vaadata Musta Aafrika südames (kuid kui süda asub inimeste idaküljel, siis ehk võib sama üldistust laiendada ka mandritele) veidike ringi. Näha loomanahkades muusikuid laulmas Barack Obamast, tunda kateldes hautatava rohekapsa lõhna ja saada aru, et meist mitte sugugi kaugel on röövimised, aidsisurmad ja kohtunike äraostmine tõepoolest elu igapäevane loomulik osa. Näha inimesi - elusaid, värvilisi ja suure südamega inimesi, kelle kogu olemusest "õhkab soojust" ja uidata ringi ohtlikus Nairobis, "mis justkui kihiline kook, mille kõrbenud aluspõhjaks räpane, haisev ja kirju slumm". Süüa mererannas värsket homaari või kõndinda koju läbi öise džungli, sõõrmeis värske pühvlisita surmahõng.

Oma raamatule alapealkirja pannes on Vihma - elukogemuse võrra rikkam ja mõnegi illusiooni võrra kibedalt vaesem  - leidnud, et ta kukkus vabatahtlikuna läbi. "Kuskil kehvemas kohas vabatahtlikuks käimist võiks võtta kui noore inimese ettevõtmist, mis tuleb lihtsalt ühel eluperioodil ära teha," kirjutab ta samas. Kui kas või iga sajas vabatahtlikuks läinu tuleks tagasi sellise raamatuga, pole kellegi jaoks olemas mingeid läbikukkumisi. Siis muidugi ja igal juhul."
Krister Kivi, ajakirjanik

 

Peeter Vihma (s 1980) on varem avaldanud ajakirjanduses tekste külastatud välisriikidest ja Eesti ühiskonnakohta. EHI-s ja TLÜ-s õpitud sotsioloogia on sünnitanud uurimusi kanepi suitsetamisest, soorollidest, rohelisest eluviisist ja ökokogukondadest. Praegu töötab Peeter Vihma lektronia Tallinna Ülikoolis.

"Kättpidi Keenias"
Peeter Vihma
Pehmed kaaned, 176 lk
Hind 199.-
Telli raamat Rahva Raamatust


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 0 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Ekspress - viimased uudised
Kuidas eestlased rokkisid Thbilisis
Südamlikult ja rokkides: Tõnis Mägi ja Kärt Johanson esitasid Thbilisi vanalinna teatrimajas mõtliku kava, kus kolmandaks osaliseks laval oli vana pianiinonäss ning kulisside tagant kostis Gruusia meeskoori mitmehäälne ümin. (Foto: Paul Pihlak)
Ekspressi ajakirjanik Raul Ranne käis koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ning ansambliga Smilers Gruusias ning tõdes, et tõepoolest, teinekord vist tulebki sõita päris kaugele, et kodune artist silma märjaks võtaks.
Venelased kuulavad meid pealt
“Villa Valerija”: Teistest elumajadest eristab luurejaama kõrge masti otsas paiknev “tünn”. (foto erakogu)
Samal ajal, kui Eesti kaitsevägi peab Kirde-Eestis järjekordset Kevadtormi, jälgib Narva jõe Vene-poolsel kaldal meie sõdurite tegemisi raadioluurejaam Valerija.
Ajamasin: Baruto 11 aastat tagasi ja nüüd
Enne: Koolipoiss Kaido Höövelson poseerib karikaga pärast esimese koha võitu Sakura sumomeistrivõistlustel Vinni spordihoones aastal 2001. (foto: Riho Rannikmaa)
Melanhoolne pilk Tallinnale (1)
19. mai 2012 13:38
Melanhoolne pilk Tallinnale
Hoogsad muutused: Tallinnas pole areng 20. sajandil olnud küll nii tormiline kui Riias või Helsingis, kuid siingi leidub kohti, mis on tundmatuseni muutunud. Fotol Harju tänava algus Vabaduse väljakul 1930ndate alguses (repro raamatust)
Kohutavalt kaasakiskuv pildiraamat, tõdes Karin Paulus Aare Olanderi teosega tutvudes.