NÄDALA FILM | Zac Efron jätkab „Raudses küünises“ püüdlusi kõrgema kaalukategooria näitlejaks saamisel (1)
Andrei Liimets vaatas filmi Von Erichute klanni sportlastest, keda tabas üks traagiline sündmus teise järel.
Andrei Liimets vaatas filmi Von Erichute klanni sportlastest, keda tabas üks traagiline sündmus teise järel.
Veiko Märka paigutas eesti filmidest tuntud õpetajad edetabelisse ja avastas, et pedagoogidest rääkivaid filme on vähe, aga seevastu on nood neis väga meeldejäävad.
Andrei Hvostov vaatas Mihhail Lokšini versiooni „Meistrist ja Margaritast“ ning esitab lühida ülevaate.
Ragnar Teeveer leiab, et uus „Düün“ on kohustuslik kõigile, kellele meeldis esimene osa, ja soovituslik neile, kelle jaoks loo algus liiga uimane tundus.
Bond ja Bourne ei pea muretsema, et keegi neid salaagentide pjedestaalilt tõukab, kirjutab Laurence Boyce.
Laurence Boyce otsib vastust küsimusele, kas kogu see šokolaad tekitab lõpuks heaolutunde või ainult hävitab hambaid.
Laurence Boyce vaatab Netflixi uusimat animafilmi, mis püüab vana frantsiisi ellu äratada.
Aasta olulisemate linateoste seas on lisaks Hollywoodi hittidele ka mitu Eesti ja Euroopa filmi.
„Nähtamatu võitlus“ meenutas Peeter Kormašovile lapsepõlvesuvesid Petserimaal.
Joosep Ehasalu käis New Yorgis Aki Kaurismäki uue ja võib-olla viimaseks jääva filmi linastusel.
Keegi on stuudiojuhtidele meenutanud, et superkangelaste filmid võivad olla sama värvikad kui koomiksid, millel need põhinevad, leiab Laurence Boyce.
Suureks kunstiks ei ole vaja palju raha, tõestab Eeva Mägi mängufilm põlvkondade vahelistest suhetest. Seansil käis Anna Teele Orav.
Jaapanlaste ja sakslaste mõttemaailmas on mõndagi sarnast, ütleb Elsbeth Hanna Aarsalu Wim Wendersi uut filmi vaadates.
Andrei Hvostov vaatas Marianna Kaadi „Viimast reliikviat“ ning leidis, et kinosaalis veedetud sada minutit läksid täie ette.
Kaspar Viilup nendib Rain Rannu „Lapsmasinast“ kirjutades, et pole see Eesti film nii igav ühti.
Peeter Kormašov kirjutab Michael Jordani ketsifilmist „Air“, kus ekraanil saavad taas kokku Matt Damon ja Ben Affleck.
Anne Vetik vaatas värskeid Eesti lühifilme ja jagab mõtteid ning tundeid, mida need tekitasid.
Maarja Hindoalla kirjutab, et „Savvusanna sõsarad“ on korraga soospetsiifiline ja sooülene, oma haavatavuses ühtaegu hell ja ääretult jõuline.
Andrei Liimets kirjutab, et kuigi „Taevatrepp“ ei roni sama kõrgele kui Led Zeppelini lugu, leidub filmis üksjagu, millest rõõmu tunda.
Andrei Liimets kirjutab, et Kivirähi loomingul põhinev „Kaka, kevad ja teised“ valmistab positiivse üllatuse.
Johannes Lõhmus kiidab Austria ajaloolist draamat. Meile näidatakse naist, kes esitab kartmatult nii oma kehale kui ühiskondlikele normidele ühe väljakutse teise järel.
Kaspar Viilup kirjutab Soome filmist „Suur noos.“
Andrei Hvostov tutvustab Kirill Serebrennikovi ohtralt tuska ja sünkmeelt sisaldavat filmi „Tšaikovski naine“.
Mitu hiljutist filmi, nagu „Kutsu mind oma nimega“ (2017) ja „Õnnistatud maa“ (2017), on minus kriitiku ja vaatajana tekitanud küsimuse, kas neid peaks kirjeldama geidraamadena või oleme lõpuks jõudnud aega, kui võib rääkida lihtsalt armastus- ja suurekssaamislugudest, kirjutab Andrei Liimets.
Kriitikud sätivad paremusjärjestusse Eesti kinodes jooksvad linateosed.
Kaarel Kuurmaa kirjutab Soome režissööri Mikko Myllylahti debüütfilmist.
Kriitikute tabelis toimus suur verevahetus, oma koha võtavad esimest korda sisse suisa neli linateost.
Marianne Kõrver analüüsib verivärsket Marilyn Monroe eluloofilmi „Blonde“.
Andres Maimik analüüsib Ruben Östlundi sotsiaalset satiiri „Kurbuse kolmnurk“, mis võitis tänavu Cannesis Kuldse Palmioksa.