Miks on hinnatõus teatud kümnenditel olnud stabiilselt väike ning teistel jällegi jonnakalt suur?
(2)Tänavu augustis olid hinnad Eestis koguni veerandi võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Sedavõrd suur hinnatõus oli meil viimati 1996. aastal. Paljudes arenenud riikides on praegune inflatsioonitempo isegi viimase 40 aasta kõrgeim. Pilk inflatsioonivastase võitluse ajalukku aitab mõista tänaseid dilemmasid.
Veel eelmise aasta sügisel arvati, et praegune hinnatõus sarnaneb põhjuste poolest kõige enam kiire inflatsiooniga ajavahemikus 1946–1948. See oli hästi hoomatav, sest nii sõja kui koroona ajal kehtestatud piirangute kaotamise mõju hindadele on sisult sarnane. Aasta tagasi valitses ka optimistlik suhtumine, et tarneraskuste lahenemise ning koroonaajal kuhjunud säästude kulutamise järel vaibub hinnatõus varasemale madalale tasemele.
Nüüd, aasta hiljem on hinnangud muutunud, sest hinnatõus on oodatud taandumise asemel enamikus arenenud riikides hoopiski kiirenenud. Üha enam juurdub arvamus, et hinnatõusu põhjuste seas on lisaks sõjale ka liiga leebe eelarve- ja rahapoliitika. Sellest tingituna on enamik lääneriikide keskpankasid astunud märgatavalt jõulisemaid samme, kui veel mõni kuu tagasi oodati.
