25. oktoobril lõppes Tartu maakohtus mõlemaga seotud protsess. Nimelt oli Fujitsu Services haridus- ja teadusministeeriumi lepingupartner, suusataja elukaaslane Jaanus Christoffel töötas aga ministeeriumis infosüsteemide talituse juhatajana. Süüdistaja Marge Püss nägi korruptsioonivõimalust: Christoffel sai Fujitsut moosida oma elukaaslase toetajaks ja lubada firmale lepinguid ministeeriumis.

2008. aasta kevadel küsis toona 22aastane Piret Pormeister elukaaslaselt abi sponsori leidmiseks. Seepeale helistas Christoffel Tartus tegutseva firma Fujitsu Services juhile, oma koolivennale Andres Järvistele. Fujitsu Services oli hiljuti saanud firma Mandator Estonia omanikuks, see aga oli hariduse infosüsteemi (EHIS) loomisel teinud haridusministeeriumile viie miljoni krooni eest töid.

Fujitsu juhid leidsidki, et firma uue nime reklaamimiseks sobib noore suusataja toetamine. 100 000 kroonise toetuslepingu tingimusi arutas Järviste edasi juba Eesti Suusaliidu peasekretäri Jüri Järvega. Suusaliidu kaudu jõudiski raha Pormeistri arvetele.

2009. aastal langes Pormeister küll naiste suusakoondisest välja, kuid Fujitsu toetas teda ikkagi 50 000 krooniga. See raha ei liikunud enam suusaliidu kaudu, vaid jõudis Pormeistrini stipendiumina.

Et sponsorluse lugu oleks kriminaalne, pidanuks Fujitsu saama sponsorlepingu eest vastuteene. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et “Christoffel oleks oma tööülesandeid täites midagi teinud vastutasuna tema elukaaslase toetamisele”. Prokurör Marge Püss aga ütles, et kaebab otsuse kindlasti edasi.

Christoffel jäi süüdi episoodis, mis ei pruugi esimese hooga korruptsioonina paistagi – ta käis koos kümne Eesti riigiametnikuga kahepäevasel reisil Iirimaal, arvutifirma Dell tehases. Lennukipiletid ja ööbimise maksis kinni arvuteid müüv firma Max 123. Samuti võttis Christoffel samalt firmalt vastu restorani 1500kroonise kinkekaardi ja kasutas seda oma talituse õhtusöögi kinnimaksmiseks.

Kuna pärast reisi kujundas Christoffel mitut hanget nii, et selle võitsid Delli arvutid ja Max 123, muutuski juhtum korruptsiooniks. Christoffel helistas pidevalt Max 123 suurkliendihaldurile Urmas Rehkaltile, et sättida hankeid tema firmale sobivaks.

Ühes kõnedest ütles Christoffel, et oleks aeg hakata ministeeriumile erihinda tegema, sest ta on käinud ühel nende üritusel. Rehkalt aga hakkas lõõpima, et erihinna saamiseks on vaja vähemalt kolme üritust. “Sa ei öelnud, et mingi limiit on, et peab kolmel käima. Mitu maksarakku ma pean hävitama selle nimel, et riigil hästi läheks?” vastas seepeale Christoffel.

Kohus määras Christoffelile ühe aasta pikkuse vangistuse, mis ei pöördu täitmisele, kui ta ei pane kolme aasta jooksul toime mõnd uut kuritegu.