Kaevurid, saage aru, see müra ajab hulluks!

Ka Kristoferi emal ja isal peab televiisor mängima, kui nad magama jäävad. Ja magamistoas ei tule neil unest juba ligi aasta midagi välja. Elutoas diivani peal on natuke lootust, sest siia kostab kaevandusemüra vähem.

Üksteise järel vuravad suured kollased kallurid kõrgele aheraine-mäele, tagurdavad (innukalt piiksudes) ja kallutavad kivikolakad üle kasti tagaluugi maha – sellise lärmi saatel, nagu lööks mäe otsas välku või peksaks grupp pätte sepahaamriga suurt rauakolakat.

Kõmaki, raksatab kastiluuk kinni ja kallur sööstab uue koorma järele. Kui autosid pole, kostab mäelt buldooserite metalne lõgin ja N Liidu aegse kaevanduseventilaatorite painajalik ulumine. Ida-kirdetuulega undab ventilaator küla vahel nagu elajas.

Tänavu kevadest on Kristoferi ema Anu Kljutšnik ja AS Eesti Energia Kaevandused olnud kirjavahetuses nagu Kreutzwald ja Koidula.

Iga kahe nädala tagant uurib Anu kaevanduselt, millal valmivad müratõkked hulludele ventilaatoritele 70ndatest.

“Töötame, tegeleme!” teatatakse vastuseks. “Ootame hinnapakkumisi, murrame pead lahenduste kallal.” Ja vahel kurdetakse, missuguseid “olulisi investeeringuid” nõuab “meetmete rakendamine” ventilaatori summutamiseks.

900 meetri kaugusele Anu Kljutšniku majast on kaevandus loonud kinnistu, kuhu ladestatakse aherainet, ja sellest mäest peab viie-kuue aasta pärast saama vabaajakeskus. Põhjus, miks seda vaba-aja-mäge üldse tegema hakati, on kaval. Kui ladestada aheraine kinnistule, ei pea maksma saastemaksu. See tähendab kümneid miljoneid säästu!

Kevadel 2010 arutasid kaevanduse ja valla juhid kohaliku rahvaga tulevase puhkeala detailplaneeringut.

Ametimehed tõotasid, et öised tööd ei hakka häirima kohalikke elanikke. Lepiti kokku (ja kirjutati detailplaneeringusse), et kõigepealt moodustatakse küla poole aherainest kõrge vall – et müra ei pääseks majadeni. Ja teine hirmus müraallikas – veneaegsed, ajast ja arust ventilaatorid – lubati müratõketega summutada.

Juuli keskel, kui ehitusplatsil algas jube kolin, avastas Anu, et ehitus ei vasta ei projektile ega detailplaneeringule – aherainest ei moodustata mingit müraseina! Anu saatis valda kirja (28.7.2010), et tegevus aherainemäel peatataks, kuna see ei vasta dokumentatsioonile. Suure surmaga saadi nii kaugele, et kaevandus saatis Tervisekaitseameti Kljutšnikute majja mürataset mõõtma. Selgus, et ventilaatorite müra Anu magamistoas on keset pimedat ööd 28,6 dB (piirtase 25 dB); õues 54,1 dB (piirtase 45 dB). See on isegi rohkem kui lubatud päevasel ajal, 50 dB (ruumis on päeval lubatud 30 dB). Nagu ellujäämiskursus!

Kljutšnikutele on palju lubadusi antud: istutame metsa kaevanduse ja maja vahele! – “Millal see ükskord kasvab?”

Teeme müratõkked. – “Noh, ja kus need siis on!?”

Võtame autokastidel tagaluugid ära, siis ei kolise. – “See on ainult jutt!”

Äkki soovite maja maha müüa? – “Aga kui ma olen pannud siia oma hinge!”

Äkki tahate kompensatsiooni? – “Mis? Keeran Jakobsonid kõrva ja elan edasi!?”

Mida te siis tahate? – “Me tahame magada!”

Anu viimasele kirjale kirjutas alla 11 Väike-Pungerja inimest, kes on hädas ka lõhkamistega (sellest on Anu prii). Kiri läks Mäetaguse valla poole teele 30. augustil, sisu ikka sama – palume peatada ehitustööd, kuna kaevandus ei järgi detailplaneeringut. Vastust ei tulnud ega tulnud.

Mäetaguse on rikas vald, imeilus mõisamaja, hoolega riisutud muruväljakud, oma hotell, ujula (lopsaka talveaiaga), muuseum, lasteaed (kus ei pea maksma söögiraha), vanadekodu.

Vald elab hästi tänu headele suhetele kaevandusega. Kui on vaja inimesi kaevanduse eest kaitsta, on vald (nagu Anu ütleb) seeliku selga tõmmanud. Aga 5. oktoobril juhtub ime ja Anu kutsutakse koos vallavanem Aivar Survaga kaevandusmajja koosolekule.

Laua taga istuvad Eesti Energia Kaevanduste uus juht Veljo Aleksandrov (valge pluus, säravate pannaldega kingad) ja arendusdirektor Kalmer Sokman, allmaatööde keskkonnajuht Andrus Paat (kampsunis ja sallis) ja Estonia kaevanduse direktor Rein Kaarlõp.

Anule räägitakse, et 6. oktoobril on laual ventilaatorite müra summutusseadmete hanke tulemused ja 30. detsembriks 2010 on probleem unustatud.

Aga Anu ei usu. “Te räägite seda juttu kevadest saadik!”

Aleksandrov: “Mina juhatuse esimehena ütlen, et me hakkame asjaga kohe tegelema…!”

Anu: “Mida te olete teinud pool aastat!”

Aleksandrov: “Proua Anu, mis me räägime ajaloost…!”

Anu: “Senikaua imesite näppu!”

Aleksandrov: “Tootmismüra on vähe uuritud. Siin ei tule lahendused päevapealt!”

Mehed õhetavad. Eriti roosa on näost keskkonnamees Paat.

Aga tal on sall ka kaelas.

Anu: “Kas te adute, et me ei saa elada sellises müras!?”

Aleksandrov: “Absoluutselt! See on täiesti selge!”

Õhtul nõuab Kristofer emalt, et see ütleks, kus ta nii kaua oli.

“Ma rääkisin onudega, kellest oleneb, kes me saame öösel magada või ei!” räägib Anu pojale.

Kristofer: “Kas me saame?”

Anu: “Ei veel.”

Hiljaaegu kuulis Anu naaber Maire hirmsat mürakat.

Jooksis toad läbi, arvas, et kapp on põrandale kukkunud või on katus kaela sadanud. Tegelikult käis kärakas maa all. Täpselt maja alt ehitati läbi kaevanduse peakäiku, kuhu kõrvalkäikudest põlevkivi kohale hakatakse tooma. Et lõhkamistest võiks ka külainimestele rääkida, ei pidanud Estonia kaevandus oluliseks.